Küttepuid soetades peaks arvestama, milliseid halge on mõtet ahju ajada

Kütmine on meie kliimas hädavajalik ja see pole sugugi mingi halgude ahju loopimine. Kes ei usu, et tegemist on peene teadusega, ladugu riit, mis kenasti püsti püsib ega lagune, kui puud kuivades kokku tõmbuvad. Foto: Margus Ansu

Puidu kütteväärtus pole sugugi mingi umbluu, vaid täiesti arvestatav argument küttepuude varumisel. Järjest jääb vähemaks neid, kes suve algul riidad püsti löövad, et külmade saabumisel korralikult kuivanud halud saaks tuppa kanda.

Pikaajalise kogemusega ahju-pliidi kütjatel kerkivad puuriidad juba suve esimeseks pooleks hoovile. Enamasti soetatakse toores puu, mis vajab kuivamiseks aega. Võimalused on inimesed mugavaks teinud ja aina harvem tellitakse küttematerjali, mida on vaja ise saagima-lõhkuma asuda. OÜ Viru Halud tegevjuht Janis Üksik kinnitas, et sugugi mitte kõik inimesed ei varu küttepuid suvel ette.

“Meie kuivatame puud kuivatis ja sellest tuleb vastav hinnavahe,” sõnas tegevjuht, lisades, et inimestel ongi erinevad võimalused ning paljudel puudub ladustamiskoht või riivab puuriit lihtsalt hoolikalt kujundatud majapidamises silma. Kui raha jätkub, siis võib kütet kotthaaval ka osta ja nii sageli toimitaksegi. “Meilt toore küttepuu ostmisel on miinimumkoguseks viis ruumi, aga palju on kliente, kes võtavad 20 koti kaupa kuivi puid ja hoiavad neid kusagil siseruumis – keldris või koridoris,” kõneles Janis Üksik.