Hannes Konist on ametilt põllumees, kuid lööb kaasa mitmel rindel. Lisaks peab ta abipolitseinikuametit ega kohku rikkumist nähes sekkumast.
Hannes Konist: "Lõpetage jalgratta leiutamine"
Aktiivse kodanikuna on Hannes Konist sõna sekka öelnud kohaliku omavalitsuse tasandil. Aastatel 1993–1999 oli ta suisa Rakvere vallavolikogu esimees.
Olete olnud Rakvere vallavolikogu mitmes koosseisus, samuti pidanud esimeheametit, aga sel aastal ei kandideeri. Miks?
Jaanuaris sain praeguse vallavanema kutse, et moodustada valimisliidu nimekiri. Kandideerisin enne ka valimisliidu nimekirjas. Maido Nõlvak oli selle nimekirja eestvedaja ja hakkas juba jaanuaris selle teemaga tegelema. Ma hakkasin kõhklema. Siis pidime kokku saama, aga pandeemia tuli peale. Hakkasin selle pandeemia tõttu rohkem kõrvale hoidma. Lootsin, et kutsutakse veel, et saaksin lõplikult oma otsuse tehtud. Aga kutset enam ei tulnudki. Ja nii see jäi. Ega ma ei kahetse. Võibolla on nii isegi parem.
Kas omavalitsuste ühinemine tuli endistele valdadele kasuks või kahjuks?
See on nii ja naa. Mõningates asjades tuleb see kindlasti kasuks. Näiteks suuremate asjade ajamise ja elu edasiarendamise suhtes. On perspektiiv laieneda ja koos asjaga edasi minna. Samas kindlasti tuli ka kahjuks, kuna endine Rakvere vald oli pisut väiksem kui Sõmeru vald. Üksi oli ka raske eksisteerida. Aga väikesel vallal olid ka oma plussid. Neid plusse ja miinuseid kokku panna ei ole päris õige. Liita, lahutada. Tulevikku vaadates on suurema seltskonnaga edasi sammuda kindlam kui mingi väikese pundiga.
Siin on paslik otsa vaadata kandidaatide nimekirjale. Kui neid nimesid vaatate, siis kui palju on seal tuttavaid endisest Rakvere vallast?
Ei ole põhjalikult neid nimekirju vaadanud, aga kuskil kümme-kaksteist inimest leidsin, kes peaksid olema endise Rakvere valla kodanikud. Võibolla on seal mõni veel. Ma ei tunne kõiki ja järjest tuleb nooremaid inimesi peale. Mina nimetan end juba vanema generatsiooni esindajaks.
On teile enne valimisi räägitud, et ei oska valida, ja palutud soovitada, sest valima tahaks minna?
Praegu on võibolla vara veel, sest alles nädal aega tagasi tulid nimekirjad välja. Ilmselt ei küsita. Tänapäeval on inimesed riigi elu suhtes pessimistlikuks muutunud. Millegipärast ei tulda kaasa ei kohalike ega riigikogu valimistega. Riigikogu valimised on juba eeskuju näidanud, et sinna lähevad ikka need, kes ei anna endale aru isiklikust elukogemusest.
Kui sageli ise räägite sõprade, tuttavate, lähedastega poliitikast ja eelolevatest valimistest?
Ise ei kipugi seda teemat üles võtma. Paraku jõuad ikka jutu lõpuks välja, et ei saa seda ja seda teha, ja jõuad ikka poliitika juurde. Üritan ikkagi juba vältida neid poliitilisi teemasid. Minu jaoks läheb asi ebameeldivaks.
Vaatan huviga, palju EKRE hääli saab, mida teie valimispäeval jälgite?
Ei oskagi öelda. Iseseisvuse algusest peale olen sellel seisukohal olnud, et Eesti on väike riik ja neid erakondi ei peaks olema. Ja elu on tõestanud, et erakonnad ongi erakondade jaoks, mitte inimestele. Aetakse mingi punt kokku, inimeste nimel, et kõike teeme ja kõiki toetame, aga lõppkokkuvõttes võib öelda, et üheksakümmend üheksa protsenti lähevad asjad erakonna heaks.
Eesmärk on mitte inimestele head teha, vaid saada võimule.
Just, täpselt nii.
On olnud arvamusi, et vallaametnikud ei tohiks kandideerida, sest nad volikokku ju ei lähe, vaid jäävad ametnikutöö juurde. Seega on nad võrdväärsed näitlejate, muusikute ja teiste peibutuspartidega.
See on täitsa õige. Eelmise küsimuse jätkuks tahtsin just öelda, miks mulle erakonnad ei meeldi. Olin selle vastu, et volikogu esimees peaks mingit hüvitist või kõrget palka saama. Olin üks väheseid, kel oli volikogu esimehe tasu minimaalne. Milleks siis sinna riigikogusse minnakse, kui ei tehta endale selgeks, et keda esindan, mida tahan saada. Ja siis peavad mul olema kõrge palk, kompensatsioonid. Olin seisukohal, et kui kusagil kedagi esindan, siis minimaalne hüvitis. Mulle piisas autokütuse kompensatsioonist. Kui tahan kõrget palka, siis pean esiteks selle tööga tegelema ja see ei oleks enam rahva esindamine. Olen siis ikkagi palgaline tööline.
Kui paljud volikogu liikmed enne istungit materjalidega tutvuvad?
Usun, et tutvutakse. Enamik inimesi on ühelt poolt pettunud, et nende sõna midagi ei maksa. Aga on ka tagasihoidlikke, kes ei julge oma arvamust avaldada. Nad istuvadki vaikselt ära, heal juhul tõstavad kätt. Ütlevad ei või jaa, aga ei julge sõna võtta. See oli varem ja usun, et see on ka praegu. Nooremad on kindlasti võibolla aktiivsemad.
Kas ühinenud Rakvere valla volikogu materjale, mis internetis saadaval, ikka jälgite?
Suhteliselt minimaalselt, sest vanust on üksjagu ja tahan ikkagi taanduda. Samas olen üritanud mõnele asjale tähelepanu pöörata, aga paraku see ei lähe eriti hästi peale. Noorematel inimestel on teistsugused vaated ja ma ei ole selline tüüp, et pean oma ego peale suruma.
Mida tahaksite lõpetuseks öelda?
Kurb on vaadata, mis riigis tervikuna toimub, mis maailmas tervikuna toimub. Mulle ikkagi tundub, et toimub inimmõistuse taandareng. Iga päev tehakse lihtlabaseid vigu. Sõna otseses mõttes käib üks jalgratta leiutamine. Ütlen vahel kodus oma pereski, et lõpetage jalgratta leiutamine.