Kirjanik Juhani Püttsepp Virumaa ja auhinna valgel

Virumaa kirjandusauhinna üleandmine Juhani Püttsepale. Foto: Ain Liiva

Kirjanik Juhani Püttsepp jõudis Virumaale napilt enne sügise algust, et saada sümboolselt kätte veebruaris teose “On kuu kui kuldne laev” eest pälvitud Virumaa kirjandusauhind.

Kohtumisel Rakveres Villa Theresas pajatas kirjanik, et Virumaa, mille ida- ja lääneosa ta ei oskagi mõttes eraldada, tähendab talle suurt murakaraba, kuhu kursusevend Jaan Tätte ta kunagi viis ning mille suuruse ja vägevuse ees tundis ta esimese tunni vältel kabuhirmu. “Virumaa tähendab Baltoscandali festivali, kus ma debüteerisin ja peaaegu läbi kukkusin. Süda puperdas, kui kaks inimest mu etenduse ajal püsti tõusid ja saalist välja läksid. Mäletan, kuidas pärast kõndisin mööda Rakvere tänavaid. Virumaa tähendab mulle minu õpilasi Kadrina koolist ning käike Kadrinas ja Kadrina ümbruses. Olete mulle väga südamelähedased,” tunnistas kirjanik, kes oma kirjutatud raamatuid on loobunud kokku lugemast. “Kergem on, kui seda numbrit väga ei tähtsusta. Iga raamat on üks elujärk,” sõnas ta.

Teose “On kuu kui kuldne laev” kohta ütles Juhani Püttsepp, et tal on hea meel, et sai jutustada edasi lugu, mis on perekonna kokkutulekutel kõlanud, kirjutada, kuidas oleks Reeda, Riina ja Reinu elu edasi läinud, kui nad oleksid üle jõudnud. “Olen püüdnud selle perekonna kokkutulekute jutu lõpuni rääkida,” lausus ta auhinnaga pärjatud teose kohta. “Kõik need lood on kuidagi mulle pakutud. Nii on kõik need raamatud tulnud. Ma ei ole ise näidanud suurt initsiatiivi. Ikkagi keegi raputas mind käisest, et millal sa, Juhani, selle vanatädi raamatu ära kirjutad,” sõnas kirjanik.