Nädala lind: hallrästas

Hallrästas looduses. Foto: Peep Veedla

Rästaparvi on septembris-oktoobris kõikjal ohtralt liikvel. Eelkõige just hallrästaid. Neil pole rändeteele asumisega sugugi kiiret. Hallrästaid märkame ka talvisel ajal mõnes asulas üksikuna või paarikaupa, sageli aga suuremate salkadena ringi liikumas. Kuni on puudel-põõsastel õunu ja marju, on ka hallrästaid.

Hallrästa talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna-Euroopas, aga ometi on neid talvel peaaegu kogu Euroopas liikvel. Üksnes meist põhja poole jäävate maade kliima on neile talvel sobimatu, aga Soome ja Rootsi lõunaosas kohtab hallrästaid talvelgi. Meil võib hallrästaid talvituda eri aastatel väga erineval hulgal, 1000 kuni 100 000 lindu. See hulk sõltub eelkõige marjade ja õunte saagist, eriti pihlakamarjadest. Tänavune sügis on muidugi saagirohke, seetõttu liigub ka hallrästaid rohkesti ringi. Aga tõenäoliselt on suur osa neist rästastest põhjapoolsetelt pesitsusaladelt saabunud ning meil suvel nähtud rästad naudivad päikest Vahemere kallastel.

Iseküsimus on muidugi see, kas neid kadestada tasub, sest Vahemere maades osatakse hinnata hallrästast delikatessina toidulaual, eriti tema rinnaliha. Siinmail seda ohtu pole. Ise oskab aga hallrästas lugu pidada nii loomsest kui ka taimsest toidust. Kevadel ja suve esimesel poolel on ta lihatoiduline, süües vihmausse, limuseid, ämblikke ja muud suupärast. Selle toiduga kasvatatakse üles ka lapsed. Alles suve teisest poolest alates muutub hallrästas marjamaiaks ning on üks suuremaid koduaedade marjasaagi hävitajaid. Küll hallrästad teavad, mis hea on, maasikapeenras saame sageli kokku.