Volikogudesse kandideerivad ka endised röövlid, narkomaanid ja pisipätid

Volikogudesse kandideerivad ka endised röövlid, narkomaanid ja pisipätid. Foto: 2 X Shutterstock

Lääne-Virumaal leiab volikogudesse kandideerijate seast isiku, kes tingimisi vabanes hiljuti vanglast raske narkokuriteo eest; on kandidaat, kes omal ajal sooritas relvastatud röövi; on varguste ja kelmuste eest karistatud inimesi; on liiklusseadusega kriminaalselt pahuksisse läinud tegelasi. Isamaasse kuuluv poliitik Mihkel Juhkami leiab, et selguse huvides tasuks valimisteeelseid protseduure muuta.

Virumaa Teataja vestles nelja kohalikku volikogusse kandideerijaga, kes on oma elu jooksul hakkama saanud kriminaalse teoga. Nende nimed ja teod on leitavad avalikest allikatest, kuid nende palvel jäävad nad siinkohal anonüümseks. Kolm neist ütlesid kui ühest suust – oleks nad teadnud, et nende tembud avalikuks tulevad, poleks nad kandideerinud. Tagantjärele tarkadena nad kahetsevad oma otsust. Neljas oli valmis tõega silmitsi seisma, kuid pärast väikest järelemõtlemist leidis, et parema meelega ta oma nime ajalehes siiski ei näeks.

"Jah, ma olen teinud oma elus palju asju valesti," lausus üks neist. "Ma olen pikalt vangis istunud. Asja eest! Ma väga kahetsen oma tegusid. Aga ma olen oma karistuse kandnud, tahan elus uue lehekülje pöörata ja kardan, et kui minu minevikust kuulevad mu töökaaslased, läheb mul väga raskeks. Mind meelitati libekeelselt valimisnimekirja, aga mitte keegi ei selgitanud mulle, lihtsale inimesele – mu elus on olnud perioode, kus ma kodanikuks olemise vastu mingit huvi ei tundnud –, mis sellega kaasneb. Te ei ole esimene ajakirjandusväljaanne, kes mulle helistab."

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei keela kandideerida isikul, kel on kriminaalne minevik – vahet pole, kas karistus on kustunud või mitte. Volikogu liikmeks ei või kandideerida vaid isik, kelle on kohus kuriteos süüdi mõistnud ja kes kannab valimiste ajal vanglakaristust.

Samas on valijal moraalne õigus teada kandidaatide tausta ja selle avalikustamisega ajakirjandusväljaanded enne valimisi ka tegelevad. Seadus muide sätestab, et kui inimene saab kriminaalkorras karistada ajal, mil ta juba kuulub kohalikku volikogusse, peab ta taanduma. Seletuseks on just asjaolu, et sellist inimest valides ei teadnud valija kandidaadi isikuomadusi ja kriminaalset kalduvust.

Kandidaadi registreerimisel üheski ankeedis inimese kriminaalse mineviku vastu huvi ei tunta. See jääb vaid nimekirja koostaja otsustada, keda seltskonda kutsuda ja millest kandidaatidega enne rääkida.

"Ega ma midagi salga – tegin elus vea ja sain karistada," rääkis üks Rakveres kandideeriv inimene Virumaa Teatajale. "Kui aru sain, millise avaliku huvi minu kandideerimisotsus kaasa toob, tahtsin end taandada, aga oli juba hilja. Rakvere linna päevade ajal tuli üks kohalik poliitik ilusa jutuga mulle ligi, kiitis, et minusugune mees peaks kindlasti kandideerima. Minu tööandja on tema valimislubadustega seotud – ma lihtsameelselt arvasin, et kandideerides aitan oma tööandjat, võibolla meilt tellitakse mõni töö, kui läheb lubaduste täitmiseks. Mingit raha ega hüvet mulle isiklikult kandideerimise eest ei pakutud, aga samas ei selgitanud mulle keegi, milline huvi minu isiku vastu ajakirjandusel tekib."

Väga kahetsen, et nõustusin kandideerima. Kui oleksin teadnud, mis võib juhtuda, poleks ma nõustunud nimekirjas olema. Minu reaalse elu kogemus on nii väike, et ma ei osanud toimuvat ette näha.

Raske kuriteo eest karistatu

Mees tunnistas, et nime avalikustamisel kardab ta oma töökoha pärast. "Ma tõesti tahan uuelt lehelt alustada ja ei soovi, et mu tempudest avalikult räägitaks," lausus ta. "Väga kahetsen, et nõustusin kandideerima. Kui oleksin teadnud, mis võib juhtuda, poleks ma nõustunud nimekirjas olema. Minu reaalse elu kogemus on nii väike, et ma ei osanud toimuvat ette näha."

Sisuliselt sama juttu rääkisid teised kriminaalse minevikuga kandidaadid, kellega Virumaa Teataja vestles. Liiklusseaduse kriminaalse rikkumise eest mitte väga ammu süüdi mõistetud mees kõneles, et teda meelitati kandideerima ja tal polnud õrna aimu, millisesse huviorbiiti ta satub. "Tegu on tehtud ja ma võtsin karistuse vastu. Kandideerima minnes minu käest keegi ei küsinud, milline on minu taust. Ma häbenen oma tegu, kuid seda ei saa olematuks muuta, ja ma ei salga seda maha, kui keegi küsib. Sellegipoolest ma parema meelega ei tahaks oma nime avaldamist ajalehes näha, ma ise ikka ei läheks kõigile esimese asjana rääkima, et olin liikluspätt."

Erakonnad reeglina kontrollivad oma nimekirjades kandideerivate inimeste tausta juba isiku erakonda astumise ajal. "Meie keskkontor teeb üle Eesti taustakontrolli," ütles Isamaa esinumber Rakveres Mihkel Juhkami. "Reeglina me ikka teame nende inimeste tausta, kes meie nimekirjas kandideerivad."

Sama lausus EKRE esinumber Tapal Aigar Põder. "Erakonda mittekuuluvate kandidaatide taustakontrolli tegin ma ise, nii palju kui minu võimuses," mainis ta. "Eks mõned seltskonnad püüavad oma nimekirja hästi pikaks ajada ja vaatavad kandidaatide taustale läbi sõrmede. Kui üldse vaatavad."

Ei saa nii olla, et täna tuled vangimajast ja homme lähed riigikogusse. Ma ei usu – ja ma tean, mida räägin – üleöö ümberkasvamisse.

Villy Võrk

endine kurjategija ja narkomaan

Vinni vallas kodanike valimisliitu juhtiv Eerik Lumiste aga tunnistas, et teemapüstitus on talle ootamatu. "Ega ma ausalt öeldes ei ole küll meie kandidaatide tausta uurinud," lausus ta ebaledes. "Neid inimesi ma tean, keda mina kutsusin, aga kutsujaid on rohkem. Ja ega sellest pole ka kandidaatidega juttu olnud, et nende mineviku vastu võidakse kõrgendatud huvi tunda."

Olgu siinkohal täpsustatud, et eeltoodud näited ei puuduta Juhkami, Põdra ega Lumiste juhitava nimekirja kandidaate.

"Eesti valimisseadus on nii korraldatud, et karistuse kandnud isikul on õigus kandideerida, ja tegelikult peaks olema valijal õigus teada, milline on kandidaadi minevik," ütles Mihkel Juhkami. "Siin on tegelikult nüansse veel – kas karistus on kustunud või mitte. Kustuvad aga karistused väga erinevate ajavahemike järel sõltuvalt kuriteo raskusest. Ja isikuandmete kaitse taha ei saa ka varjuda, sest ise oled ju oma kandideerimisotsusele alla kirjutanud ja seeläbi avalikku huvi pakkuvaks tegelaseks muutunud."

Villy Võrk: vangla ja kandideerimise vahel peaks olema ajavahemik

Villy Võrk Foto: Erakogu

Endine rakverlane Villy Võrk, kes 23 aastat tagasi tegi täieliku elumuutuse, kandideerib kohalikku volikogusse Raplamaal Kehtna vallas. Oma eelmisele elule täielikult selja pööranud Võrk tegeleb MTÜ-s Töömaja kurjategijate ja narkomaanide rehabilitatsiooniga, kuid ütleb, et enda mineviku meenutamine on talle jätkuvalt raske, kuigi ta on sellest avalikult lahti öelnud ja rääkinud.

"Kõigest, mida ma korda olen saatnud, ei taha ma tänase päevani rääkida," ütles ta. "Minul on tulnud mitu korda kohtu ees püsti tõusta ja karistus vastu võtta. Tõele tuleb otsa vaadata, aga see ei ole kerge."

Villy Võrk lausus, et mõistab täiesti neid rakverlasi, kes soovivad nüüd, mil kuriteod valimiste eel ähvardavad taas päevavalgele tulla, anonüümseks jääda. "Eriti kui haavad on värsked, on tegude meenutamine eriti valus," lausus ta. "Ja ärge unustage: igas kuriteos on kannatanu ning ka nende haavad kisutakse lahti. Ainult aeg tapab asjaolud ja tunded."

Villy Võrk leidis, et kuritegelikul teel käinud inimestel peab küll säilima õigus valimistel kandideerida, kuid seda teatud klausliga. "Ei saa nii olla, et täna tuled vangimajast ja homme lähed riigikogusse," ütles ta. "Ma ei usu – ja ma tean, mida räägin – üleöö ümberkasvamisse. Aeg peab laskma haavadel kinni kasvada. Inimene peab pärast karistuse kandmist tõestama, et ta suudab pärast seda olla õiguskuulekas. Alles pärast mõne aja möödumist peaks ta tagasi saama õiguse kandideerida, ja seda muidugi juhul, kui ta on muutunud korralikuks kodanikuks."

Seda, et valimistel kandideeriv isik peaks kõiki teavitama oma varasematest tegudest Võrk ei poolda. "Siis peaks küsima ka seksuaalset sättumust ja kõike muud. Selline ülekuulamine pole ka õige," leidis ta. "Aga mingi ajavahemik peaks olema – nii nagu praegu ei saa kandideerida vanglas istuv isik, ei tohiks seda teha saada ka äsja vanglast vabanenud kodanik."

Kas kandidaat peaks oma kriminaalse mineviku kohe avalikustama?

Mihkel Juhkami. Foto: Meelis Meilbaum

Isamaasse kuuluv Mihkel Juhkami rõhutas, et kodanikuvabadused kehtivad kõigile ja kaugemas või lähemas minevikus kriminaalkorras karistatud inimestelt ei saa ära võtta kandideerimisõigust. "Seda enam, et on inimesi, kes on oma minevikule täiesti selja pööranud ja on hetkel hoopis suureks eeskujuks teistele," lisas ta.

"Olen nõus – see teema kordub valimistest valimistesse. Vanad asjad kisutakse üles. Võibolla peaks valimiseelsetes protseduurides mõned asjad tõesti selgemini välja tooma, et kandideerimise avalduse esitanud inimene saaks üheselt aru, mis teda võib ees oodata. Võibolla peaks avaldusele lisama märke, et kas inimene on ikka teadlik, et tema vastu hakatakse huvi tundma."

Juhkami sõnas, et vanade teemade taas päevakorda kergitamisel tehakse kahju ka asjasse üldse mitte puutuvatele inimestele. "Tavaliselt on kuriteol mitu süüdlast ja kannatanud. Kui ajaleht kirjutab kandidaadi kuriteost, siis paratamatult meenuvad ka kaaslaste nimed," arutles ta. "Ma ei ole kindel, et kandidaat kandideerimisavaldust esitades sellistele asjadele mõtles."

Vinni vallas kodanike valimisliitu eest vedav Eerik Lumiste oli sama meelt. "Vist oleks mõistlik tõesti, kui see kriminaalse mineviku teema avalduse esitamisel kitsas ringis korraks päevakorda kerkiks," ütles ta. "Kandidaat saaks korraks aja maha võtta ja läbi mõelda, kas ta on valmis selleks, et tema minevik päevavalgele ujub."

Andres Jaadla: keerulise taustaga inimesed vajavad mõistmist

Andres Jaadla  Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere poliitik Andres Jaadla on kõnealuse teemaga lähedalt kokku puutunud ja kohtusse kaevanud teise poliitiku, kes tema minevikku sotsiaalmeedias meenutas.

"Kandideerimine on kodanike seaduslik õigus ja võimalus ning kehtiv valimisseadus annab võimaluse kõigil valimistel osaleda ning ei seo kandideerimist inimese minevikuga," selgitas ta. "Seetõttu on ajakirjanduse rünnak ja inimeste erineva mineviku väljakiskumine vastutustundetu. Mitmed kandideerijad on just kandideerides avaldanud soovi oma elus toimunu järel keerata elus uus lehekülg ja läbi osalemise valimistel anda oma panus kogukonna arengusse," jätkas ta. "Ka keerulise taustaga inimesed vajavad toetust ja mõistmist ning uut võimalust. Ajakirjandus võtab siin kohati kohtu ja avaliku taas kohtumõistja rolli asjade suhtes, mis tihti on aegunud ning kus kohus on oma otsuse teinud. Selle asemel et mõista, mõistetakse inimesed taas avalikult hukka. Võib aru saada ajakirjanduse soovist teenida klikke, kuid valimisseaduse kontekstis on see vastutustundetu. Kõigil on võrdne võimalus osaleda. Seda võimalust tuleb austada ja tunnustada. Ka nende puhul, kes on oma elus eksinud."

Paraku jättis Jaadla vastamata küsimustele, mille Virumaa Teataja talle (kirjalikult) esitas: "Kas inimesi nimekirjadesse värvates olete huvi tundnud nende mineviku vastu? Kas olete neile selgitanud, et kandidaadina on nad kohe avaliku elu tegelased ja nende tausta vastu hakatakse huvi tundma?"

"Tihti on ajakirjanduses avaldatud andmed kaitstud ka konkreetse inimese osas isiku- ja andmekaitse seadusandlusega ning nende avalikustamine seadusega piiratud," kirjutas Jaadla vastuseks. "Las valija otsustab, kas minna ajakirjanduse levitatava mudaloopimisega kaasa või anda hoopis oma hääl kandidaadile, kel on julgust oma kandidatuur üles seada, kes on oma minevikueksimustest õppetunnid saanud, oma karistused kandnud, oma eksimusi kahetseb ja soovib taas ühiskonnaellu panustada."

Selle jättis Jaadla paraku täpsustamata, kust ja kuidas peaks valija saama teada, et kandidaat on minevikust õppetunnid saanud, kas ta kahetseb, kas soovib ühiskonda naasta ja nii edasi, kui ajakirjandus ei tohi Jaadla arvates kandidaadi varasematest tegudest kirjutada.