/nginx/o/2020/05/04/13083947t1h42dd.jpg)
/nginx/o/2021/09/29/14103553t1hab74.jpg)
Tundub, nagu sügisel tuleks aias ainult otsi kokku tõmmata, vilju koguda, katta ja matta. Asjatundja jagab näpunäiteid ja soovitab hoopis külvata ja istutada.
Taimekasvataja Tarmo Kesküla, kes hiljuti avatud aiakultuurikeskuse juures on asjaosaline, hoiatas, et muru ei maksa enne lume saabumist liiga pikaks jätta. Loomulikult on päris keeruline soovitada, millal viimane niitmine teha, sest näiteks üleeelmisel aastal tundus plusskraadisel talvel, et detsembris võiks ka veel muru üle käia.
“Mina olen miinuskraadidega ka veel niitnud,” tunnistas mees ja lisas, et sügisel saab niitmisel kasutada võtet “kaks ühes”, mis tähendab, et muru niidetakse koos mahalangenud sügislehtedega. Mõned aiapidajad eelistavad lehtede kogumise kevadesse jätta, aga Tarmo Kesküla soovitas selle töö sügisel ära teha ja lehed kompostida, sest värskelt varisenuna annavad need kompostile vajalikke aineid rohkem.
“Ma ei soosi soovitust segada varisenud lehed kasvuhoones mullaga. Koos lehtedega võib saada kaasa ebavajalikke sõpru,” vihjas ta taimekahjuritele ja -haigustele. Peale viimast niitmist võib veel ühe üllatusliku sügistöö ära teha. “Muruseemet võib külvata kuni külmadeni,” tuli ta ootamatu soovitusega lagedale. Murus on alati kohti, mis tahavad täiendamist ja ülekülvamist. Idanema seeme külmaga loomulikult ei hakka, kuid kevadel tärkab see koos ülejäänud loodusega ja loomulik niiskuski on lumevee näol olemas.
/nginx/o/2021/09/29/14103554t1hbc87.jpg)
Lisaks muru külvamisele võib istutustöödega tegeleda. Kesküla nõustus, et eriti hea on oma aeda uusi õunapuid valida, kuna just on saagi aeg ja saab mekkida kas üks või teine sort on see, mida oma aias meelsasti kasvataks. Kevadeks võivad need teadmised ununenud olla. Lisaks peaks viljapuid sügisel väetama ja Kesküla sõnul on aiakultuurikeskuses müügil spetsiaalne väetis.
Peale selle tuleks juba praegu plaanida, kuidas oma külmakartlikke taimi katta, ning mõelda varakevadisele okaspuude varjutamisele. “Praegu on muld pehme ja mõistlik on paika panna vaiad, millele hiljem läheb varjutuskangas peale,” andis mees hüva nõu.
Köögiviljaaias oleks hea peenramaa labida sügavuselt läbi kaevata. “Kui kaevata, siis ikka kuiva mulda. Märga ja külmunud maad ei tohiks, sest mullastruktuur saab kannatada,” hoiatas Kesküla ja lisas, et ilupeenrast võiks ikka ka viimased umbrohud välja kitkuda.
/nginx/o/2021/09/29/14103555t1h6671.jpg)
Kõrrelisi ilutaimi ei soovitanud mees kindlasti vastu talve lõigata, siis need talvituvad paremini. Selle töö võiks jätta kevadeks. Püsilillede sügisel tagasilõikamisse suhtutakse erinevalt ja Kesküla oli nõus, et need võib jätta sügisel lõikamata, siis koguvad talvel lund, mis pakub taimedele külma eest kaitset. Vahel pakuvad lumetordid või härmatanud taimevarred talvisele aiale teistmoodi kauneid vaateid.
Viljapuude lõikusega pole mõtet praegu tegeleda, aga ilupõõsaste puhul on rusikareegel see, et need, mis õitsevad kevadsuvel, lõigatakse tagasi sügisel, aga sügisesed õitsejad (näiteks hortensiad) kevadel.
Jaapani enelatele on paari aasta tagant mõttekas teha päris korralik tagasilõikus ja jätta lausa 5–10-sentimeetrised varrejupid, mis siis kevadel hakkavad kauneid värskeid võrseid ajama. “Lumevaesel talvel pakub taimedele omajagu kaitset multšimine,” tuli Keskülalt veel üks nõuanne.
Aiapidaja peab valmis olema igasuguseks talveks, on see siis lumerohke või plusskraadides kulgev. Hooletu suhtumine võib kaasa tuua suure hävingu, kusjuures piisab ühest krõbekülmast ööst ning kallihinnaline ja armastusega istutatud taim on hingusele läinud.