Debatil osalenud Virumaa Teataja kultuurihuviliste ajakirjanike mõtteid

Rakvere teatrikino. Foto: Meelis Meilbaum

Inna Grünfeldt, ajakirjanik: “Rakvere ümmarguselt kultuuridebatilt, kus teravamad teemad lükati sujuvalt homse varna, jäid kõrva sõnad “tsensuur” ja “sünergia”. Kumba me siis ikkagi tahame? Justkui ei sooviks tsenseeritud sünergiat või sünergilist tsensuuri, aga ikka tahaks kuidagi hoida asju, mis endale ei meeldi, kontrolli all või kusagil äärelinnas.

Ikka loodetakse, et uus valmiv hoone loob nagu imeväel sünergiat ja käivitab suuri ettevõtmisi, mis tooksid Rakvere maailmakaardile, samas on edukalt lahti saadud maailmakaardile jõudnud kuuseinstallatsioonidest. Otsitakse vapiüritust, aga häbenetakse rahvusvaheliselt aina tuntumat Festhearti, mida julgesti toetavad teiste välisriikide saatkonnad Eestis. Mis teha, kui LGBT+ kogukonnast tõusevad eredamad tähed – kas nad väiklaselt maha suruda või neid julgelt toetada? Anne Nõgu arvamus, et meil tuleb ennast harida, et mõista inimesi, kes sellist kunsti teevad, pälvis kuulajaskonnalt aplausi.

Mis puutub suur-, väike- või vapiüritustesse, siis need sünnivad haaravast ideest ja tahtest. Nagu on meeste tantsupeo taga Maie Orav, punklaulupeo ja esimese luulepeo taga Üllar Saaremäe, Baltoscandali taga Priit Raud. Sütitavate juhtide ümber koonduvad inimesed ja lahvatabki sünergia. Seda ei saa jõuga esile kutsuda, küll aga toetada. Ja kui on aeg, siis lasta minna.