Arvo Iho kohtub Kadrinas rahvaga ja näitab filme

Copy
Arvo Iho toob Kadrinasse kolm filmi.
Arvo Iho toob Kadrinasse kolm filmi. Foto: Lea Lehtmets

Kadrina rahvamajas saab laupäeval vaadata Arvo Iho filmi "Karu süda" ning veeretada juttu autoriga. 

Kohtumisõhtul, mis algab laupäeval, 2. oktoobril kell 16, juhatab Rakveres sündinud ja Roelas lapsepõlve veetnud filmilavastaja ja -operaator Arvo Iho siss filmi "Karu süda" (2001). Filmid "Vaatleja" (1987) ja "Karuzmari" (2007) tulevad esialgse plaani kohaselt näitamisele 9. ja 23. oktoobril.

"Õhtu kulgeb nostalgilise põrina saatel, sest filmi näitame 35-millimeetristelt lintidelt," ütles Kadrina kultuurijuht Ahto-Lembit Lehtmets. "Vana kinotehnika tõmmatakse käima."

Arvo Iho on lõpetanud Moskvas üleliidulise riikliku kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971–1972 töötas Iho Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975–1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina. 1992 asutas Tallinna pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ja oli 1996. aastani selle juhataja.

2006. aastast on ta Balti filmi- ja meediakooli filmierialade õppejõud. Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USA-s, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti kunstiakadeemias ning fotograafiat ja videot Viljandi kultuuriakadeemias. 

Aastatel 1974–1977 võttis Iho üles viis lühimängufilmi ja 1975–1979 viis tõsielufilmi, 1977–1978 praktiseeris ta Andrei Tarkovski filmigrupis "Stalker".

Iho on lavastanud üle tosina tõsielufilmi, mille põhiteema on väikerahvaste eluolu ja kultuur, samuti kuulub tema loomebiograafiasse viis täispikka mängufilmi: "Naerata ometi" (1985, koos Leida Laiusega), "Vaatleja" (1987), "Ainult hulludele ehk Halastajaõde" (1990), "Karu süda" (2001) ja "Karuzmari" (2007). Ta on juhendanud paljude tudengifilmide valmimist, tegutsenud ka produtsendina ja korraldanud arvukalt fotonäitusi.

Arvo Iho tööd on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemiaga. Tema filmid on pälvinud 29 rahvusvahelist auhinda.

Tagasi üles