Vaktsiinivastaste tegevus – häiriv või loomulik?

Toomas Herm
, ajakirjanik
Copy
Vaktsineerimine, mille vajalikkusest veel küllalt paljud aru ei saa.
Vaktsineerimine, mille vajalikkusest veel küllalt paljud aru ei saa. Foto: Jüri Looring

Osaühing Tenfoot Medical korraldas hiljuti Väike-Maarjas ühes kaubanduskeskuses kolmel päeval COVID-19 vastu vaktsineerimise ajavahemikul kella 17–20. Kõigil kolmel päeval käis sellel ajal kaubanduskeskuses üks perekond, kes häälekalt kõneldes ei teinud saladust, et on vaktsineerimisvastased.

Äriühingu juhatuse esimees Jelena Fjodorova, kes Väike-Maarja kaubanduskeskuses inimesi vaktsineeris, rääkis, et nimetatud perekonnaga tal otsekontakti polnud. Küll aga oli eemalt kuulda nende vestlus, mis oli vaktsineerimisvastase sisuga. Ja seda kolm päeva järjest. Fjodorova andmetel pandi tema tegevus üles ka sotsiaalmeediasse vaktsiinivastaste grupi lehele.

Fjodorova on vaktsineerimas käinud veel Järvamaal ja Ida-Virumaal. Tema sõnul on alati platsis ka vaktsiinivastased, kes soovivad vaktsineerimise teemal diskuteerida. Fjodorova ütles, et sel juhul on targem sõnasõtta mitte astuda. Ta lisas, et on ka positiivset tagasisidet, kus vaktsiini saanud on vaktsineerijale toonud šokolaadi.

Haigekassa Lääne-Viru maakonna vaktsineerimiskoordinaator Katrin Nõlvak ütles, et oli samuti Jelena Fjodorovaga Väike-Maarjas juhtunust rääkinud. "Minu jaoks oli see suur šokk," sõnas Nõlvak ja lisas, et tema oli toona jutust ekslikult aru saanud, et vaktsiinivastased olid vaktsineerijaga sõnelenud. Nõlvaku sõnul maakohtades vaktsineerijad ei soovigi enam kaubanduskeskustesse minna, vaid eelistavad pigem rohkem suletud ruume, näiteks küla rahva- või kultuurimaju, raamatukogusid.

Nõlvaku sõnul on ta vestelnud Põhjakeskuses apteegis vaktsineerimisteenust osutavate inimestega. "Eks neid ütlemisi on olnud," vahendas ta vaktsineerijate sõnu. Samas on vaktsineerijad kinnitanud, et on paksu nahaga ja suisa otsest sõnalist rünnakut pole veel seni olnud.

Kust läheb piir lubatu ja lubamatu vahel? Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist selgitas, et kõik oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. "Kui inimene tunneb, et avalikku korda on rikutud, siis tuleb sellest teatada politseile," soovitas ta. Risti sõnul täpsustavad korravalvurid juhtunu asjaolusid ja vastavalt selle otsustavad edasise tegevuse üle.

Tagasi üles