Kolumn: hüvasti, auto!

Sander Liivak. Foto: Agnes Aus

Autosõit ja alkoholi tarvitamine on kiusatused või patud, mis meeldivad paljudele, kuigi on kahjulikud – esimene planeedi atmosfäärile, teine inimorganismile.

Need tegevused pole enam nii glamuursed kui mõnikümmend aastat tagasi, kuid ühiskond pole neid täielikult hukka mõistnud – erinevalt näiteks suitsetamisest. Ikka veel korraldatakse vormelivõistlusi ja veinifestivale, kus liiguvad suured rahad. Tegelikult on ükskõik, kas sõita Ferrari või Moskvitšiga, kas juua Hennessy konjakit või Laua viina. On küll leiutatud elektriautod ja alkovabad õlled-veinid, kuid need on marginaalse turuosaga asendustooted.

On suur vahe, kas öelda, et keegi on autotu (inglise keeles carless) või autovaba (car-free). Autovabaks saab end pidada ainult see, kelle tervislik seisund võimaldab juhiluba oma(nda)da ja majanduslik olukord isiklikku sõiduautot pidada, kuid kes seda õigust – või lausa privileegi – ikkagi ei kasuta. Ta jätab sõiduki ostmata või loobub sõidukist vabatahtlikult.