Lahemaa ja Rakvere said rohelise sertifikaadi

Copy
Rakvere täitis kestliku (rohelise) sihtkoha pronkstaseme nõuded.
Rakvere täitis kestliku (rohelise) sihtkoha pronkstaseme nõuded. Foto: Eas Turismikonverents

Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations andis ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse eestveetavas koostööprojektis hinnangu Eesti turismisihtkohtadele. Kuldse tunnustuse sai Lahemaa, pronksi Rakvere.

​"Kui harilikult on keskkonnamärgis üksikul tootel, teenusel või ettevõttel, siis läinud aastast alates pakub EAS-i turismiarenduskeskus Green Destinationsi ametliku partnerina võimalust arendada rohelises võtmes turismisihtkohta tervikuna," ütles EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Mullu pääsesid organisatsiooni TOP-100 tunnustusnimekirja Hiiumaa, Saaremaa, Lahemaa, Järvamaa, Tartu, Pärnumaa ja Rakvere. Äsja hindasid Green Destinationsi keskkonnaaudiitorid lisaks põhjalikult nende seitsme sihtkoha tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi. Sihtkohtadel tuli täita ja kaitsta sajast kriteeriumist koosnev raport, mis kaardistas olukorra kestliku turismi seisukohalt olulistes valdkondades.

Green Destinationsi hinnang on jaotatud tasemeteks, mis on madalamalt alustades pronks-, hõbe-, kuld-, plaatinatase ja kõige kõrgemana sertifitseeritud rohesihtkoha tase.

Kõrgeima hinnangu Eesti sihtkohtadest ehk kuldtaseme sai Lahemaa. Eesti vanima rahvuspargi trumbid hindamisel olid heal tasemel seire, tihe koostöö RMK ja keskkonnaametiga ning värskelt valminud säästva turismiarengu kava, millega on võetud selge siht kestlikule turismile ning koostööle kohalike ettevõtetega.

Rakvere täitis pronkstaseme nõuded. Rakvere abilinnapea Andres Jaadla sõnul on see suur tunnustus kahe aasta pingelisele tööle turismi arendamise valdkonnas. Abilinnapea lisas, et on veel pikk tee minna, aga on hea meel tõdeda, et Rakveres on moodustunud tugev turismivaldkonda eestvedav meeskond.

"Sihtkohtade terviklikul hindamisel on väga selgelt näha, kuivõrd põimunud on eri eluvaldkonnad ja kuivõrd oluline on, et probleemid ei kukuks ametkondade vahele," selgitas Liina Maria Lepik. Näiteks on jätkusuutliku turismi arendamiseks tarvilik arusaam külastajate osakaalust liiklusvoogudes, kogukonnaga arvestamine, turismiettevõtete motiveerimine vee- ja energiasäästuga tegelema, külastajate suunamine ülekasutatud aladelt mujale jne. "Rahvusvahelisi audiitoreid ei huvita, kas mingi valdkond on keskkonnaameti või linna kureerida või pole see õieti kellegi vastutusalas, oluline on tulemus. Green Destinations annab sihtkohale väga hea võimaluse näha tervikpilti ning teadmise, kus survestada koostööprojekte, et kogu sihtkoha huvides tarvilikud asjad tehtud saaks," võttis Liina Maria Lepik kokku sihtkohapõhise lähenemise kasu.

Eesti turismisihtkohtade arendust ja turundust rahvusvahelise programmi Green Destinations raames toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tagasi üles