Kristjan Priks. Helivõlur teatrimaailma keskel

Kristjan Priks. Foto: Marianne Loorents

Rakvere teatri kohvikusse siseneb kiirel sammul pikka kasvu mees, kelle teretust saadab sõbraliku hiiglase leebe naeratus. See on Kristjan Priks – Rakvere teatri turundusspetsialist, kes teatrisõpradele tuttav viisakate teatri tegemisi kajastavate kirjade kaudu, abivalmis vastuvõtu poolest teatri üritustel ja tema nakatava pugistava naeru tõttu, mis tagasihoidlikus mehes peituvaid krutskeid aimata lubab. Turunduse ja teatrielu kõrval on Priks aga kirglik muusik, kelle süda põksub trummitaktis.

Priks on lõunaeestlane, oma Virumaale sattumise kohta tõdes ta ise, muie suunurgas, et elu tõi. Ent selleni me jõuame. Rändame esialgu ajas veidi tagasi.

Mehe muusikaarmastus sai alguse kodust. “Isa mängis trummi, mina muidugi nägin seda aega, kus mina olin juba sündinud, ja isa vinged bändid jäid enne minu aega – tema mängis rokki siis,” meenutas Priks lapsepõlve. Sõltumata sellest, et isa ägedam rokkarielu oli toonaseks möödas, olid trummid suvilas olemas ning isa õpetusel sai noorele Kristjanilegi trummimäng armsaks. Samuti jäi kodust külge muusika kuulamise harjumus. “Isa kuulas nii vinüüle kui linte, rokkmuusika kõlas kodus kogu aeg.” Priks rääkis muhedalt, kuidas tal oli Depeche Mode’i plaat “Violator” ning koolist koju tulnuna pani ta selle tihti mängima, viskas voodile selili ja sõitis muusikaga kaasa. Muusika teadlik kuulamine on mehele oluline praegugi. “Tahan muidugi teha nii, et valin ja kuulan, ent seda luksust praegu pole.” Pigem mängib praeguses eluhetkes muusika Priksil taustaks. “Näiteks kui on vaja mõni kirjatöö suure vungiga ära teha. Siis panen Spotifyst peale rokk- või isegi metal-tüüpi muusika, mis energia üles tõmbab. Siis ma ei süvene sellese nii nagu teadlikult kuulates,” kirjeldas mees.