Üheksa aastat jalgpallitrennis käinud Hans kõneles, et enamasti käivad nad sõpradega Rakvere gümnaasiumi hoovis vutti tagumas, sest seal on hooviväravad lahti. Pühapäeva õhtul oli see mänguplats aga juba hõivatud ja seltskond otsustas minna reaalgümnaasiumi juurde spordiväljakule. Kunstmuruväljakule poisid ei pääsenud, sest selle värav pannakse õhtul kinni. Mängiti siis aia taga.
Enamasti tekitab palluritele tuska, kui pall lendab mängu ajal üle aia ja seda tuleb põõsastesse otsima minna. Seekord oli vastupidi – pall lendas väljakule. Hansu sõnul lõi ta juba mõttes käega, arvates, et pole viga – saab palli järgmisel päeval jalgpalliväljakult kätte. Üks sõpradest oli aga nii agar, et ronis prügikasti peale ja pääses selle toel üle võrkaia. Paraku ei arvestanud vapper ronija, et tagasi saamiseks on samuti prügikasti tuge vaja, kuid see abiline jäi teisele poole aeda. Sestap ta enam üle aia ei pääsenud.