Juhtkiri: Festheart teeb meid suuremaks

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Lõppenud nädalavahetusel toimus Rakveres juba viiendat sünnipäeva tähistanud seksuaalvähemuste filmifestival Festheart, mida nädal enne seda peeti ka Tartus. See, milline on suhtumine Festhearti Rakveres ja Tartus, kõneleb rohkem linnade kui festivali kohta.

Kui väge täis Rakverega on Festhearti korraldajad pidanud kohut käima – võidukalt! – ja iga linnalt saadud sent on enne pikerguseks veeretatud, kui käest antud, siis heade mõtete linnas Tartus on festival avasüli vastu võetud ja seda igati toetatud. Kui Rakveres esinetakse kultuuri(!)debatil Festhearti vastu raevuka vihakõnega, siis Tartus päritakse, kas saaks veel kuidagi abiks olla. Kaks linna elaksid justkui eri ajastutes, olles vastanditeks oma keskaegse ja tänapäevase suhtumisega.

Festheart on filmifestival, mille korraldamisel peaks olema samad takistused ja murekohad, mis iga teise filmifestivali puhul. Ehk siis küsimused, kuidas saada vaatama piisavalt inimesi, kuidas reklaamida ettevõtmist ning kuidas valida just sellised filmid, mis esimese kahe probleemi lahendamise võimalikult kergeks muudaks. Küsimus, kuidas teha asja nii, et seltskond konservatiive öösel magada saaks, ei tohiks nende küsimuste nimekirja kuidagi kuuluda.