Struktuurides sibab kallutatud jõuluvana

Gibbs (Peeter Rästas) ja Lush (Margus Grosnõi) on alati valmis ülem Roote'iga (Toomas Suuman) klaasikese viskit lonksama. Foto: Kalev Lilleorg

Kas teilegi ei tundu, et lavastada just Rakvere teatris Harold Pinteri uusvana näidend “Kasvatushoone” (1958) on omajagu riskantne? Ah et miks?

Sest Pinteri “Majahoidja” Mati Undi kultuslavastuses (mängukavas 2001–2016) kummitab tänini, muudkui kumiseb, piniseb, susiseb, sahiseb mälus kaasa. Seda enam, et “Kasvatushoones” mässab ja möllab, laamendab ja lällab ülem Roote’i rollis Toomas Suuman, kes pillutab “Majahoidja” Daviese tsitaate sinna-tänna niikuinii.

No olgu kuis on, aga üks mis kindel: tuua näitemäng “Kasvatushoone” lavale nimelt Rakvere teatris on läbinisti loogiline. Küsite, miks. Elementaarne: kuna teatri hingekirjas on näitleja Toomas Suuman, kellele Harold Pinter kirjutas “Majahoidja” Daviese, “Eikellegimaa” Hirsti (Peeter Raudsepa lavastus, 2010), “Kasvatushoone” Roote’i ja arvatavasti veel rolle, mida Suuman ei ole publikule mänginud.