Enim tuntud suusarajad on Mõedakul, kus jaanuari lõpul sõideti ka Estoloppeti sarja avamaraton ehk Viru maraton, mis eelmise aastaga võrreldes ei hiilanud seekord küll osavõtjate rohkusega, kuid krõbekülma trotsinud suusahuviliste hulk oli siiski märkimisväärne.
10 km pikkusel Mõedaku suusarajal on 3 km valgustatud rada, kus huvilised saavad suusarõõme nautida iga päev kella 21. Mõedaku spordibaasi juhataja Evi Tormi sõnul valmistas rajameister ka 7 km pikkuse matkaraja, millest on välja jäetud rasked tõusud ja mis peaks olema jõukohane igas eas inimestele.
Kuigi 5. veebruaril Tamsalu-Neeruti suusaradadel toimuma pidanud Estoloppeti sarja teine etapp lükkus krõbeda külma tõttu 11. märtsi peale, ootavad nii Tamsalu spordikompleksi hallatav 4,3 km pikkune valgustatud suusarada kui Neeruti suusabaasi Pariisi 1,6 km valgustatud suusarada koos 20 km maratonirajaga tervisesportlasi suusalusti nautima kuni kella 21.
Jäneda mõisa turismikeskus haldab elitaarse nimega suusarada – Presidendirada, kus 1,2 km valgustatud rajale lisaks saab Jäneda külalistemajas spaateenuseid nautida. Külalistemaja teenindaja Ain Palosoni sõnul on 1,2 km pikkune rada sõidetav vabastiilis ja ka klassikarada on rajamasinaga sisse aetud. Samuti on täies ulatuses sõidetav Presidendirada.
Väike-Maarja vallas saab suusarõõme nautida Ebavere suusaradadel – 4 km valgustatud rada on esmaspäevast laupäevani kella 21 huvilistele avatud. Harrastajate hinnangul on Ebavere suusarajad suurepärases korras, klassikajälg korralik ja maratonieelseks ettevalmistuseks sobiv. Tapa linna biopuhastist kuni Ohepalu külani on võimalik sõita 10 km pikkusel Rutka matkarajal.