Kiri: noorte vaimne tervis vajab digitaalsete lahenduste toetust

Elo Võrk. Foto: Jake Farra

Hoolimata sellest, et oleme andnud endast päris palju, et kohaneda koroonaviiruse perioodiga, ja pingutanud, et koolid saaksid tavapärast kontaktõpet jätkata, on viimased kaks aastat selgelt mõjutanud väga tugevalt noorte vaimset tervist.

HITSA, Lastekaitse Liit ja Telia on regulaarselt korraldanud Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelist uuringut, mis mullu keskendus distantsõppega toimetulekule. Kuigi tulemustest selgus, et võrreldes eakaaslastega teistest riikidest hindasid Eesti õpilased enda rahulolu kõrgemalt (Eesti noorte rahuloluks oli 60%, Läti, Leedu ja Taani noortel alla 50%), on elukorralduse suured muutused kasvatanud rohkem üksinda olemise ja ekraani taga veetmise aega, tõmmanud koomale sotsiaalse kapitali ning ligipääsetavuse mitmekülgsele abile. Inimkeeli öeldes on noorte vaimne tervis saanud löögi ja jäänud unarusse.

Seda kinnitab ka Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise uuring, milles osalenutest pooled tajusid, et nende ​vaimse tervise seisund on eriolukorraga seotult halvenenud. Samuti on noored tähele pannud suitsiidsete mõtete süvenemist. Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks ​enda mõtetega üksi jäämine. Meie täiskasvanutena peaksime vastutama selle eest, et noor teaks, kust sellises olukorras on võimalik saada professionaalset tuge. Reaalsus on see, et järjekorrad koolipsühholoogide juures aina kasvavad, eravastuvõtt on liiga kallis ning ootejärjekord mitu kuud.