Vaade> nihkes reaalsus

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Ain Liiva

Meil on sõpradega selline komme, et jagame üksteisega muusikat. Suvalisel hetkel, suvalises kohas. Mõnikord öösel. Saadame veebilinke muusikast, mis parasjagu hingematvalt kõnetab. See on meil selline asi, mis aitab teisest aru saada ja ennast seiklema viia, sest mõnikord suunab saadetud pala pikaks ajaks (eksi)rännakutele müramustrite imelisse sünkroonsusesse.

Selline mäng muidugi eeldab, et inimest, kellele oma muusikapala läkitada, ka mõnevõrra tuntakse. Sest veel pole juhtunud, et keegi saadaks midagi, mis tundub suisa halb. Jah, on kõnetavamat ja vähem kõnetavamat, kuid mitte rämpsu.

Aga siis me saadame üksteisele ka huvitavaid kuvatõmmiseid ehk skriine sellest, millist vallatust maakonna kohalikud poliitikud internetiavarustes, täpsemalt sotsiaalmeedias harrastavad. Enamasti ei saa seesuguseid pildikesi saata sõpradele päeval ega ka mitte hommikul, sest hommikuks on õhtused vallatused enamasti juba ära kustutatud. Küsitava sisuga postitused, veebilädrastumine ja teise poole ehk oponentide valimatute sõnadega sõimamine on mingi selline uudne poliitperformants, millele on ühest küljest lõbus kaasa elada, teisalt näitab see, kui nihkes on meie reaalsustaju.