Meil on sõpradega selline komme, et jagame üksteisega muusikat. Suvalisel hetkel, suvalises kohas. Mõnikord öösel. Saadame veebilinke muusikast, mis parasjagu hingematvalt kõnetab. See on meil selline asi, mis aitab teisest aru saada ja ennast seiklema viia, sest mõnikord suunab saadetud pala pikaks ajaks (eksi)rännakutele müramustrite imelisse sünkroonsusesse.
Tellijale
Vaade> nihkes reaalsus
Selline mäng muidugi eeldab, et inimest, kellele oma muusikapala läkitada, ka mõnevõrra tuntakse. Sest veel pole juhtunud, et keegi saadaks midagi, mis tundub suisa halb. Jah, on kõnetavamat ja vähem kõnetavamat, kuid mitte rämpsu.