R, 9.12.2022

Eesti raamatumüüja Ameerikas: 4000 korda öeldi ei, 200 korda jah

Andres Tohver
, ajakirjanik
Eesti raamatumüüja Ameerikas: 4000 korda öeldi ei, 200 korda jah
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Selfi pärast järjekordset müüki. Katre Tamm (fotol paremal) Iowa osariigi Colfaxi linna tanklas pereema Adele ja tema neljaaastase lapsega.
Selfi pärast järjekordset müüki. Katre Tamm (fotol paremal) Iowa osariigi Colfaxi linna tanklas pereema Adele ja tema neljaaastase lapsega. Foto: Katre Tamm

Tamsalu gümnaasiumi lõpetanud ja muu hulgas üliõpilasmissiks valitud 30-aastane Katre Tamm leidis oma kutsumuse Southwesterni kaudu Ameerikas raamatuid müües. Virumaa Teataja uuris, mis teda suviti ikka ja jälle üle ookeani veab.

Mis oleks mõistlikum: kas suvel rannas päevitada või hoopis välismaal töötada? Tamsalust pärit Katre Tamm leiab, et Eesti tudengitele sobib raamatute müük Ameerikas. Ise tunneb ta end selles ametis nagu kala vees.

Kui lõpetasite gümnaasiumi ja läksite Tallinna tehnikaülikooli avalikku haldust õppima, kas oskasite ette kujutada, et teie tulevik on seotud Ameerikaga?

Ei, üldse mitte. Ma vist isegi ei teadnud ülikooli minnes sellisest asjast nagu raamatute müük Ameerikas.

Aga 2011. aastal hakkasite seda ometi tegema. Kuidas te Ameerikasse sattusite?

Ma sattusin programmi ühe teise Tamsalu neiu Anneli Uudekülli kaudu. Tema teadis minu korterikaaslast, kellega ma sellel hetkel Tallinnas koos elasin. Ta kutsus mu korterikaaslase infotundi. Ma olin siis tantsutüdruk, aga mul jäi trenn ära. Otsustasin, et lähen ka infotundi. Lõppkokkuvõttes minu korterikaaslane ei tulnudki raamatuid müüma, aga mina läksin ja meie kolmas korterikaaslane tuli ka veel.

Minekule eelnes pikk ettevalmistusperiood. Ma osutusin meeskonda valituks juba 2010. aasta novembris, aga esimest korda müüsin ma raamatuid alles 2011. aasta suvel.

Raamatuid olete müünud kümnel suvel, ainult 2012. aasta on vahele jäänud. Mis ikkagi on see vedru, mis teid Ameerikasse tõmbab?

Kui ma Tallinna tehnikaülikooli läksin, siis ma sain aru, et ma tulen väikesest linnast. Mind valiti küll üliõpilasesindusse, aga väga paljud, kes ülikoolis minuga võistlesid, olid tulnud Gustav Adolfi gümnaasiumist või reaalkoolist. Neil oli palju rohkem kogemusi, palju rohkem oskusi.

Ma mõtlesin, et me kõik lõpetame ülikooli, kõigil on siis kõrgharidus ja võõrkeelte oskus. Kuidas mina saan parema töökoha ja parema palga kui teised tudengid? Siis tuli see raamatumüügi võimalus ja ma läksingi, et kogemust saada, teistest eristuda, uusi oskusi õppida.

Tänavuse suve raamatumüügiga teenisite ligi 30 000 dollarit. Kuidas on võimalik suvega säärane palganumber kokku saada?

Esiteks, see on müügitöö. Teiseks, täiesti oleneb, kui palju sa müügi ajal inimesi näed. Lõppkokkuvõttes, kui sa jõuad mingi oskuste tasemeni, nagu ma olen jõudnud, siis lihtsalt selle oskusega ma suudan seda tekitada.

Tänavuse suvega müüsite raamatuid 200 kliendile. Kui palju oli neid, kes ei ütlesid?

Neid, kes ostsid, oli üle kahesaja. Ma arvan, et ei ütles mulle kuskil 4000 inimest. (Naerab.)

Kõige kopsakam müük oli ühele Brittany Fitchi nimelisele naisterahvale, kes ostis raamatuid 1500 dollari eest. Mis raamatud need olid ja miks ikkagi nii suur kogus?

Ma arvan, et ta ostis võimalikult palju sellepärast, et tal olid lapsed eri vanuses. Kuna tal oli kaheaastane laps ja kuuenda klassi laps, ostis ta raamatuid, mida nad mõlemad saavad kasutada, ning lisaks veel raamatuid kuuenda klassi lapsele mitmeks aastaks ette. Tema jaoks oli raamatuost investeering. Ta investeeris oma laste haridusse.

Brittany Fitch kahe lapse ja raamatuhunnikuga Iowa osariigi Mingo linnas.
Brittany Fitch kahe lapse ja raamatuhunnikuga Iowa osariigi Mingo linnas. Foto: Katre Tamm

Lisaks raamatute müügile olete ise värvanud programmi 38 inimest. Kuidas ühe raamatumüüja värbamine käib?

Kõigepealt – keegi soovitab seda tudengit mulle. Kui ta on töökas, ta on saavutanud mingisugust edu kas siis hea õpilase või sportlasena või muusikakooli kasvandikuna, kui ta oskab inimestega suhelda, siis ma helistan sellele tudengile ja kutsun ta infotundi.

Olenevalt tudengist me saame kokku kolm, neli või viis korda. Ja nende vestluste käigus me üritame aru saada, kas raamatumüük võiks olla asi, mida ta võiks teha, kas see läheb kuidagi kokku tema tulevikuvisiooniga.

Ja lisaks olete õpetanud ligikaudu 100 tudengit, mida konkreetselt raamatut müües teha. Mis ikkagi on need võlusõnad, mis panevad inimese raamatut ostma?

Seal ei olegi võlusõnu. Seal on lihtsalt väga suur järjepidevus.

Kui ma ostjaga maha istun, siis ma üritan võimalikult kiiresti aru saada, kas see inimene on see, keda huvitab haridus ja kellel võiks konkreetset raamatut vaja minna või mitte. Kui ta langeb sinna kategooriasse, et tal ei ole seda vaja, kui tal sel hetkel ei ole võimalik seda osta, siis ma lähen sealt kiiresti ära.

Ma ei ole see inimene, kes istub seal tund aega ja igatpidi väänab, et ostad või ei osta. Pigem ma üritan kiiresti aru saada, millal ma pean ära minema.

Ja siis, kui ma lähen ära, annab see mulle võimaluse jõuda rohkemate inimesteni, kes on siis avatud meelega, kes tahavad osta hariduslikke raamatuid ja keda huvitab see teema.

Southwestern värbab suveks Eestist 400 tudengit Ameerikasse raamatuid müüma. Kui suur osa neist tuleb sügisel tagasi eduga, kui paljud jäävad miinusesse?

Täpset numbrit, kui paljud miinusesse jäävad, ma ei oska öelda. Aga ma tean, et kuskil pooled neist lähevad ka järgmisel aastal Ameerikasse raamatuid müüma. Kui nad jätkavad oma South­westerni karjääri, siis võiks arvata, et nad ka teenivad midagi.

Raamatumüüjatel peavad olema õiged eeldused. Ja ka hea ettevalmistus, piisav töökus ja tahe seda teha. Kui inimene jätab Ameerikas raamatumüügi pooleli, siis ta mõistagi ei teeni raha.

Raamatumüügi kõrval peate koolis loenguid ettevõtlusest, samuti majandusest. Millistes koolides te praegu õpetate?

Ma olen Tamsalu gümnaasiumis, reaalkoolis ja Pirita majandusgümnaasiumis käinud tunde andmas. Kui kutsutakse külalisi, kes on mingisuguse praktilise kogemusega nagu meie, siis me lähemegi sinna õpetama.

Lisaks olete juhendanud õpilasfirmasid. Mida õpilasfirma juhendamine endast kujutab?

Õpilasfirma juhendamine on väga sarnane tudengite juhendamisega. Minu ülesanne on õpetada neile põhiteadmisi müügist. Paneme kokku müügitekste, arutleme, kuidas aru saada, kes on sihtgrupp, kellega peaks rääkima, kuidas laadal olla, üleüldse seista jne.

Viimased paar aastat olete tegutsenud ka Poolas, õpetanud poolakaid raamatuid müüma.

Kui Peep Vain sattus Ameerikasse raamatuid müüma, siis Eestis kuuldi, et selline asi on olemas. Samamoodi keegi juhuslikult sattus kokku kellegagi, kes on Poolast pärit, ta sattus siia programmi ja lõpuks me vaatasime, et poolakad on päris töökad inimesed. Siis läksime juba sihilikult sinna Poola, et seal laieneda.

Mis te ise arvate, kaua teil jagub jõudu ja tahtmist selle asjaga edasi tegeleda?

Jõudu jagub kindlasti. Mingi hetk ma ilmselt lähen lapsepuhkusele, aga miks ma seda tööd üldse teen? Koolis õpetatakse teooriat, tudeng võtab teooria ja tuleb sellega raamatuid müüma. Siis ma aitan tal seda ka praktikas päriselt kogeda.

Raamatute müük Ameerikas annab julgust ja õpetab enesega toimetulekut. Probleemide korral sa ei saa minna oma koju mugavustsooni. Kui sulle halvasti öeldakse või kui sa tunned, et enam ei jaksa, siis sa pead kohapeal oma emotsioonidega hakkama saama. See on väga oluline oskus eluks.

Märksõnad
Tagasi üles