Rakveres käivitub prooviprojekt uussisserändajate toetuseks

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Uussisserändajatele soovitakse pakkuda toetust ja luua tugivõrgustikku. Pilt on illustratiivne.
Uussisserändajatele soovitakse pakkuda toetust ja luua tugivõrgustikku. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum

Novembris käivitub Rakveres prooviprojekt, mille eesmärk on toetada linna õppima ja töötama asunud uussisserändajaid, kelle igapäevane keel pole eesti keel, samuti peresid, kes on naasnud Eestisse pärast mitmeaastast eemalolekut.

Projekti raames koondatakse esmalt info, kui palju on Rakveres ja Lääne-Viru maakonnas üldse teiste riikide kodanikke ja kuidas nad on siin kohanenud, milliseid toetusi ja võimalusi saaks veel luua, et nende kohanemine läheks kiiremini. Rakvere linnavalitsuses alustab peagi tööd juhtumikorraldaja, kelle peamine ülesanne on toetada sihtrühma kuulujaid, luua neile tugivõrgustik ja anda neile tuge iseseisval toimetulekul. 

Projekti partnerid on Rakvere linnavalitsus ja kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. "Eestisse elama asuvate inimeste kohanemist toetavad koordinaatorid nii Tallinnas kui Tartus. Samas on üha enam Eestisse tulevaid inimesi asumas elama ka väiksematesse Eesti piirkondadesse, näiteks Rakveresse. Meie jaoks on oluline koostöö kohalike omavalitsustega, et omavalitsused saaksid toetada uute tulijate sisseelamist. Samas on oluline tegeleda ka kohalike inimeste ja kogukondadega, selgitada uussisserändajatega seotud põhjuseid, hirme ning aidata kaasa nende lõimumisele ja  kontaktide loomisele eestlastega," rääkis Piret Hartman, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler.

Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deketi sõnul tuleb uude riiki või tagasi oma koduriiki kolides kogu perel kohaneda uute olukordadega, õppida tunda kohalikku elu, haridus- ja sotsiaalsüsteemi. "See on päris keeruline protsess nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Oleme oma igapäevatöös kogenud, et mida rohkem peresid alguses toetada ja jõustada, seda kiiremini paraneb pere toimetulek," märkis Suun-Deket. Kõik pered soovivad eelkõige parandada oma võimalusi, leida sõpru ja kuuluda kogukonda, sõltumata nende kultuurilisest või hariduslikust eripärast. Lapsed soovivad osaleda huvitegevuses, käia koolis ja tunda end turvaliselt.

Lisaks soovib Kersti Suun-Deket luua Rakverre sisserännanud noorte emade beebiklubi, mis on teistes riikides end edukalt tõestanud. "See on teise kultuurilise taustaga kodustele emadele koht, kus nad saaksid koos lastega mängimas käia, õppida eesti kultuurile omaseid lastelaule, mänge ja tegevusi. Samas saaksid juurde kogemusi meie kultuurile omastest lastekasvatamise tavadest ning kommetest," rääkis ta.

Projekt kestab 2022. aasta lõpuni ja selle tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles