Mitte ainult võileivast

Kaja Altermann. Foto: Erakogu

3.november on ülemaailmne rahvusvaheline võileivapäev. Leiba austatakse mitmeti, näiteks oktoobri algul peeti Eestis 24. korda leivanädalat, 16. oktoober on ülemaailmne leivapäev, 5. mai rahvusvaheline pika võileiva päev, 12. aprill on grillitud juustuvõileivapäev. 29. septembril 2020 tähistati Eestis esimest korda rahvusvahelist toidukao- ja toidujäätmeteadlikkuse päeva.

Võileivast kui kiirtoidu eelkäijast on saadud ideid trendikale võileivakultuurile. Ühelt poolt on põhjust rääkida mugavustoidust, mida populariseeritakse uute retseptidega, teisalt räägime veel ka lihtsast leivast ja võist kui juba sadu aastaid toidulaual olnust, mille valmistamisega saavad hakkama ka lapsed.

Suvel toimus Juhan Kunderi Seltsi korraldatud loovkirjutamisvõistluse “Leib meie laual” tänu- ja tunnustusüritus, kuhu olid kutsutud Rakvere linna ja maakonna koolidest osalenud õpilased ja nende juhendajad.

See oli 25. kord, kui koolinoored said kirjutada omaloomingut etteantud teemal. Seekord oli eesmärk toiduga kaasnevate tänapäevaste probleemide kajastamine ja leiva kui eestlaste põhitoidu jätkuv väärtustamine.

Aastakümnete jooksul on Juhan Kunderi Seltsis välja antud viis trükist laste omaloomingust. Sellel aastal osaleti omaloomingu projektis 46 tööga kaheksast koolist. Valiti välja 27 tööd.

Kirjutati luuletusi, muinasjutte, teadusjutte, jutte isiklikest kogemustest – ikka leiva ja leivakõrvase teemal. Omaloomingus väärtustati seda, et leiva ajalugu ei ole lõbus – leiba saab raske ja oskusliku tööga. Leiba on kullast kallimaks peetud, leib on vanem kui meie. Öeldakse, et vilja kasvatamine on raske töö, leiva küpsetamine püha töö. “Leib on kõige pea,” ütleb vene vanasõna.

Lapsed tundsid muret toidu raiskamise pärast. On peresid, kus toitu iga päev ei jätku, kuid tuhandete tonnide kaupa läheb ometi kusagil seda raisku.

Lapsed tundsid muret toidu raiskamise pärast. On peresid, kus toitu iga päev ei jätku, kuid tuhandete tonnide kaupa läheb ometi kusagil seda raisku. Kirjutati leiva seiklustest prügikastis, toidupanga võimalustest, vanaemaga koos küpsetatud leivast, isaga koos põllul vilja lõikusest ja vanaisaga viljakuivatis töötamisest.

Grit Pakkanen Rakvere põhikoolist luges ühes poes kõik müüdavad leivasordid kokku ja sai neid 66. Kui leidlik ja paljuütlev uuring!

Koolinoored andsid oma loovtöödes soovitusi. Siin mõned näited: poodi minnes mõtle läbi, mida vajad, et ei ostaks liiga palju; toota tuleks vähem, sest peale toodete lähevad üleliigse tootmisega raisku ressursid – tööjõukulu, maa eest hoolitsemine, aeg, raha jne; tuleks õppida tegema leivatoite või muud vajalikku, kui leiba üle jääb – näiteks leivasuppi, maitsestatud kuivatatud kuubikuid, komposti; märgata, mis põhjusel peres toitu raisku läheb – teha toidu ostmisel arukaid muudatusi; mõelda leiba süües selle teekonnale – see tekitab austust leiva vastu.

Farmist toodud piima kõrvale maitses koduküpsetatud leivast isetehtud võileib kehakinnituseks hästi. Seda võis süüa niipalju, kui mahtus. Ja film, mis näitas kõrgtehnoloogial töötavate põllutöömasinatega tehtavat tööd vilja külvamisest selle kuivatamiseni välja, pakkus siirast huvi.

Võileivast kui kiirtoidu eelkäijast on saadud ideid trendikale võileivakultuurile. Ühelt poolt on põhjust rääkida mugavustoidust, mida populariseeritakse uute retseptidega, teisalt räägime veel ka lihtsast leivast ja võist kui juba sadu aastaid toidulaual olnust.

2022. aasta detsembris täitub 170 aastat Juhan Kunderi sünnist ja selts ise saab septembris 30-aastaseks. On oodata seltsi ja rahvakooli eestvedamisel mitmekülgseid üritusi. Jaanuaris teatatakse koolidele uus loovkirjutamise teema, peaaegu valmis on Juhan Kunderi vähem tuntud muinasjuttudest raamat õpilaste joonistatud piltidega, kirjutamisel on näidend Juhan Kunderi elust jm. Täname väga õpilasi, õpetajaid ja koolide juhtkondi, kes on huviga osalenud Juhan Kunderi Seltsi projektides ja üritustel.