Mahetoit haridusasutustesse – kasulik nii lastele kui ka kohalikele ettevõtjatele

Urmas Kruuse. Foto: Konstantin Sednev

Eesti on üks Euroopa suurema mahepõllumajandusmaa osatähtsusega riike. Kui tunamullu oli Euroopa Liidus mahemaad keskmiselt kaheksa protsenti, siis Eestis oli sama näitaja kolm korda suurem – me majandame ligi veerandit kogu kasutatavast põllumajandusmaast mahedalt.

Selline mahemaa osakaal loob eelduse selleks, et ka meie toidulauale võiks jõuda senisest rohkem mahetoitu. Kuidas seda saavutada? Alustada tuleks haridusasutustest. Lastele pakutav toit peab olema tervist toetav ja värske – nii saavad lapsed juba noores eas kujundada kasulikke toitumisharjumusi. Peame selleks looma paremaid võimalusi.

Plaanime prooviprojekti, millega toetatakse koole ja lasteaedu, kes pakuvad lastele mahetoitu. Mahetoidu pakkumise edendamine haridusasutustes on ühelt poolt investeering kasulike toitumisharjumuste kujunemisse – lasteaialapsed ja õpilased saavad võimaluse süüa rohkem tervist toetavat toitu. Teisalt toetatakse seeläbi kohalikke mahetootjaid, kes saavad enam võimalusi turustada oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal. Nii suureneb mahetoodete turunõudlus, mis omakorda toetab nii keskkonnakaitset ja loomade heaolu kui ka maaelu arengut laiemalt.