Kunagi oli kooliteater ...

Väike Karla saatis lavalt publikule “Häda§ignaali”, mis pälvis mullustel Betti Alveri luulepäevadel “Tähetund” laureaadipreemia. Foto: Lea Pihlak

Ma ei mäleta, kuidas see täpselt juhtus. Mälu ei toimi kahjuks nii, et säilitaks alati eelisjärjekorras olulised mälestused. Õigemini, olulist hetke ei salvesta, kuna ei tea selle toimumise hetkel, et see hetk on oluline. 

Olin äkki kümnendas klassis? Hakkasin õhtul üksinda välja jalutama sellest koolimajast, mida kutsusime lihtsalt reaaliks. Aga ukse kõrval seisid klassikaaslased Rauno ja Anneli, kes küsisid, kuhu ma lähen. Minu vastus, mis see ka polnud, ei rahuldanud neid, nad kutsusid mind hoopis kohe algavale Karla koosviibimisele. Ja ma läksin.

Kui praegu teavad sõbrad, et olen veidi häbelik, siis 13–14-aastasena olin ma ikka VÄGA häbelik. Aga nemad – Rauno, Anneli ja muidugi juhendaja Tiina Kippel – ütlesid, et ma peaks kooliteatriga liituma. Nagu öeldud, ei suuda ma täpselt meenutada, mis juhtus. Mu parim oletus on see, et olin liiga häbelik, et keelduda. Aga Karla trupiga näitemängude lavale toomine oli võibolla kõige lahedam osa keskkoolist.