Aeg säravad teod ausse tõsta

Aasta teo konkursi auhinnavaasid on traditsiooniliselt kujundanud klaasikunstnik Riho Hütt. Foto: Marianne Loorents

Ajaleht Virumaa Teataja ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) asuvad taas välja selgitama maakonna silmapaistvaimat tegu. Aasta teo konkursi puhul saab seekord rääkida väärikast sünnipäevast: tublisid tegijaid ja tänuväärt ettevõtmisi on maakonnaleht ja VIROL üheskoos fookusse seadnud juba 18 aastat, tänavune konkurss on järjekorras üheksateistkümnes.

Et 2021. aasta kõige märgilisema teo tegijaid saaks jaanuarikuus tunnustada, kutsume kõiki üles hiljemalt 3. detsembriks (kaasa arvatud) selle tarvis kandidaate esitama. Selleks tuleb saata kiri, kus on märgitud tunnustust vääriv tegu ja põhjus, miks tuleks seda esile tõsta, samuti tegija nimi ja kontaktandmed, Virumaa Teataja toimetusse aadressil Laada 27, 44310 Rakvere või meiliaadressil eva.samolberg-palmi@ virumaateataja.ee. Kandidaate võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ja asutused.

Lääne-Virumaa aasta teo tiitel antakse välja kahes kategoorias: isikuteo ja ettevõtte/asutuse/organisatsiooni ehk ühisteo kategoorias. Aasta teo valimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: eriline edu; vajalik ja kordaläinud suurüritus; oluline ehitis või loominguline saavutus; paik või asi, mida võib pidada 2021. aasta märgiks. Aasta teo tiitli vääriline on tegu või üritus, millest räägitakse ka tulevikus kui märgist kodukülas, -vallas, -linnas, -maakonnas.

Aasta teo toimkond valib pärast 3. detsembrit välja rahvahääletusele minevad nominendid, seejärel avaldatakse need hääletamiseks. Toimkonda kuuluvad Virumaa Teataja, VIROL-i ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu esindajad. Hääletamine kestab kolm nädalat ning hääletada saab meilitsi, kirja teel ja kõikides maakonna raamatukogudes. Konkursi võitjaid autasustatakse pidulikul vastuvõtul uuel aastal.

VIROL-i tegevdirektori Sven Hõbemäe sõnul on 2021. aasta pannud inimesed tõeliselt proovile. “Lõppev aasta on olnud seoses kurja viirusega äärmiselt keeruline ning seda igas valdkonnas, pannes proovile meid kõiki, kuid vaatamata sellele on paljud meie maakonna tegijad siiski suutnud korda saata palju väiksemaid ja suuremaid tegusid. On aeg taas leida need inimesed ja organisatsioonid üles ning esitada nad konkursile, sest nad kõik on väärt esile tõstmist kui kogukonna, omavalitsuse või maakonna visiitkaardid,” rääkis Hõbemägi.

Virumaa Teataja peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi sõnul on tähelepanuväärne, et hoolimata keerulistest aegadest on endiselt palju neid, kes leiavad jõudu ja energiat panustada ettevõtmistesse, mis ei teeni vaid väikese sihtgrupi huve, vaid muudavad paremaks paljude inimeste elukvaliteeti.

“Lisaks on märgiline seegi, et aasta teo konkursile esitatavate kandidaatide hulk kasvab aasta-aastalt,” lausus Samolberg-Palmi. Tema sõnul on siin üheks asjaoluks kindlasti ka see, et inimesed märkavad üha enam tublisid kaaskodanikke ja hoolivad sellest, mis nende ümber toimub. “Lisaks muidugi on aasta teo konkurss pika traditsioonina kujundanud kvaliteedimärgi, mille poole tasub püüelda,” lisas Virumaa Teataja peatoimetaja.

Aasta teo tiitlid läbi aegade

2003 –       “Kalevipoja” maailma esiettekanne Vallimäel

2004 –       spordihoone rajamine Rakverre

2005 –       Rakvere teatrimaja üle 40 miljoni krooni maksma läinud uuendamine; Kaido Höövelson alias Baruto – saavutuste eest Jaapani sumoringides

2006 –       Tarvanpää Seltsi korraldatud I meeste tantsupidu Rakveres; ettevõtja Hillar Pulk – piisonifarmi asutamise eest Põlulas

2007 –       naiste varjupaiga asutamine Tapal; Maie Männik, Elvi Kullamägi ja Kersti Aasmets – mahuka raamatu “Kaks sajandit Vaeküla kooli” eest

2008 –       Aqva veekeskuse valmimine; Üllar Saaremäe – punklaulupeo idee eest

2009 –       Tõrma–Piira–Pajusti kergliiklustee valmimine; Arvo Pärt – Rakvere muusikakoolile poole oma elutööpreemia annetamise eest

2010 –       Rakvere korvpalliklubi BC Rakvere Tarvas hõbemedalivõit Eesti meistriliigas; Sõmeru kooli kokk Urmas Lindlo – koolisööklate kokkade üleriigilise konkursi võitmise eest

2011 –       Uhtna põhikooli heategevuslik algatus õnnetuses vigastada saanud Davidi abistamiseks; Kaarel Nurmsalu – juunioride kahevõistluse ja suusahüpete MM-il kolme pronksmedali võitmise eest

2012 –       Rakvere ametikooli restaureerimine; Hando Kuntro ja Piret Smagar – Emumäele puit­skulptuuridest allee rajamise eest

2013 –       Rakvere haigla õendushoolduskorpuse valmimine; Bonzo – tähelennu eest muusikamaailmas

2014 –       Rakvere Keskväljaku omanäoline jõulupuu; Kren Koosapoeg, noor leiutaja Kadrinast – õpilasleiutajate konkursi võitmise eest ja pääsu eest rahvusvahelisele noorte leiutajate olümpiaadile Gruusias

2015 –       Rakvere jalgpalliklubi Tarvas jõudmine Premium liigasse; Epp Mäe – pronksmedalivõidu eest MM-il

2016 –       Teatrikino ehitamine Rakverre; Tiina Mälberg – nimiosa täitmise eest filmis “Ema”

2017 –       Rakvere haigla erakorralise meditsiini osa­konna uuendamine; Kersti Loite – raamatu “Virumaa rahvarõivad” ilmumise eest

2018 –       Eesti esimese üldluulepeo korraldamine; Pamela Maran – raamatu “Eesti vanaemade lood ja salatarkused” eest

2019 –       Rakvere Pika tänava uuendamine; Epp Mäe – pronksmedalivõidu eest maadluse maailmameistrivõistlustel

2020 –       Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse avamine; Pamela Maran – raamatu “Vanaisade lood ja salatarkused” eest