Nädala kaja: pilved burgeriparadiisis

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Ain Liiva

Ma ei tea, kas teil käisid mardisandid sel nädalal, meil ei käinud. Ei osanud oodata ka, kuigi ühel hetkel lasin küll peast läbi võimaliku snäkivaru, mida ootamatutele uksele koputajatele oleks olnud võimalik kaasa anda. Aga neid ei tulnud. Küllap on aeg selline, et ootamatuid uksele koputajaid jääb aina vähemaks, sest koputuste asemel tuleb üha enam uudiseid neist, keda kuri viirus kätte on saanud.

Vanarahvas uskus, et haigustest ei tohiks rääkida, siis ei kutsu haigust koju. Ja ootamatutele koputustele-hüüdmistele ei tohtinud reageerida, muidu hüppas painaja inimesele peale ning temast lahti saada oli juba kunsttükk. Vana eestlase tarkuseks oli toimetada oma elu vaikselt ja omaette, suurema kisa ja kärata, siis ei tõmba inimeseloom endale soovimatut tähelepanu.

Ei tea, kas soovitud või soovimatu tähelepanu keskmesse on sattunud jälle tegelased Assamalla burgerikeskusest. Iseenesest tänuväärt, et inimesed on ettevõtlikud, majandavad ja elatavad end ise, kuid kurb, et kõige selle saateks käib pidev konkurendi siunamine, püüd teisele ära teha, ning mis seal salata, ka eestlaslik kadedus, sest eks naabri muru ole ikka rohelisem.