Muutused seavad ettevõtjad keerulisse olukorda

Einar Vallbaum. Foto: Ain Liiva

Me elame äreval ajal, mil järgmiste kuude kohta millegi prognoosimine on keerulisem kui kunagi varem. Elektrihinna hüppeline kasv, valitsuse kehtestatud piirangud, oskustööliste puudus, tarneraskused, toormehinna tõus, immuniseerimistõendi kohustuslik kontroll, palgasurve, kütusehinna kerkimine ja rohepöördest tingitud nõuded on vaid mõned märksõnad viimase aasta jooksul ettevõtjate ette ootamatult ilmunud proovikivide kohta.

Administratiivsete muudatustega on veel üsna lihtne – nendega kaasnevad kulud ei määra ettevõtte elus püsimise puhul just palju. Elektri ja tooraine oluline kallinemine ning tarneprobleemid võivad aga ettevõtte edasise tegevuse perspektiivikuse küsitavaks muuta või jätkusuutlikkuse lausa ohtu seada. Energia kallinemine toob kaasa surve korrigeerida ka oma toodete müügihindu või leida lahendusi materjalide asendamise kaudu. Eeskätt võib see problemaatiliseks osutuda liha- ja piimatööstusele, kus Lääne-Virumaa tootmismahtude poolest esirinnas liigub. Umbes 10–15 protsenti Eesti lihast ja piimast toodetakse just siin. Kuna konkurents toiduainete valdkonnas on tihe, seavad hindade kallinemine ja turuolukorra karmistumine ettevõtjatele kohustuse leida sobivaid lahendusi, et oma senist taset ja seniseid kliente hoida ning konkurentsipositsioon säilitada.

Erasektor kannab niikuinii suuremat riski kui avalik sektor. Ettevõtlust on aga hädasti vaja, sest sellest sõltub meie riigieelarve. Ettevõtja peab tagama palgad, leidma kliendid, kinni pidama aruandlusnõuetest ja muudest kohustustest riigi ees, tegelema pidevalt tootearenduse ja turuanalüüsiga, täitma lepinguid ning võimaluse korral eksportima. Seda kõike teades, et iga eksimus toob kaasa võimaliku ettekirjutuse või trahvi, käibe vähenemise, tööliste lahkumise või koguni ettevõtte tegevuse lõpetamise. Eespool nimetatud ootamatud muudatused seavad ettevõtjad veelgi karmimasse positsiooni. Jääb loota, et ehk olukord lähitulevikus stabiliseerub.