Rattahoolduspunktid vallutavad Eestit

Esimeste seas paigaldati Pumpic Võsule, suvel sai see seal palju tööd. Foto: Ain Liiva

Sellest hetkest, kui esimene Pumpic ehk rattahoolduspunkt Kadrina spordikeskuse ette maha sai, on uudised seadeldisest kulutulena üle maakonna levinud. Tellimusi ja kokkuleppeid tuleb muudkui juurde ning seda ilma reklaami ja turunduseta.

Roheline ja säästlik mõtteviis on end tasahilju ka eestlaste peadesse istutanud. Kilekoti asemel jääb näppu paberkott, hambaid pestes sulgeme vee­kraani ja lühikese maa puhul valime üha sagedamini auto asemel jalgratta.

Lääne-Euroopa eeskujul on Eestisse viimase kümne aastaga rajatud sadu ja sadu kilomeetreid kergliiklusteid, avatakse rattalaenutuspunkte ning linnade arhitektid mõtlevad järjest enam autovabade kivikülakeskuste peale. See kõik tähendab üht – jalgrattaid vurab liikluses rohkem kui kunagi varem.