Keskkonnaministeerium korraldab autoromude tasuta äraveo

Ka päästeteenistus kasutab autoromusid heal eesmärgil ehk päästjate koolitamiseks ja treenimiseks. Foto: Marianne Loorents

Alates 22. novembrist kuni 5. detsembrini toimub taas romusõidukite kokkukogumise kampaania. Kahe nädala jooksul saab oma vanale kasutuna seisvale autole tellida tasuta äraveo.

Liiklusregistri mitteaktiivses osas on praegu 190 183 sõiduautot, millest 104 108 ei ole käinud vähemalt seitse aastat ülevaatusel. Igal aastal lisandub mitteaktiivsesse nimistusse 7000–9000 sõidukit. Romusõidukid põhjustavad negatiivset keskkonnamõju, võtavad väärtuslikku ruumi, hõivavad linnas parkimiskohti ja takistavad heakorratöid. Omanike teadmatuse tõttu jäetakse sõiduk sageli lagunema, lammutatakse ise või müüakse ebaseaduslikele lammutajatele.

Sõidukiomanik peab aga valima jäätmekäitleja, kellel on lammutuseks vastav luba. Remonditöökodade nime all tegutsevad lammutused ja teised ebaseaduslikud lammutajad reostavad keskkonda ega võta arvesse vajalikke ohutusnõudeid. Maha kallatud või põletatud mootoriõli seab ohtu pinna- ja põhjavee, lisaks võib see vale käitluse korral kergesti süttida. Nõuetele mittevastavas õhukonditsioneeris oleva gaasi käitlemine võib aga põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.

Autoromu eest klient metalli kokkuostu raha endale ei saa. "See raha läheb transpordi katteks ja dokumentide ajamiseks," sõnas keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Gerly Mägi.

"Kõige suurem mure autoromudega on see, et illegaalsed autolammutused on tuleohtlikud, laulupeo ajal oli näiteks nii, et üks selline lammutustehas süttis ning suits oli paista Piritani," jätkas Mägi.

"Keskkonnalubadega töötlemiskojad suudavad iga romusõidukit taaskasutada – neid käideldakse kestlikult, eelistades osade ja materjalide taaskasutamist. Näiteks saab romudest varuosi, nagu uksed, tuled, peeglid, ning neist on võimalik ka ringlusse võtta rehve, õlifiltreid, akusid ja metalle," selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. 2019. aastal võeti kogutud romusõidukitest ringlusse 87,6 protsenti ja taaskasutati 91,9 protsenti.

Illegaalsed lammutused ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris. Nii jääb heas usus müüdud või ära antud sõiduk vana omaniku nimele. Kasutuselt kõrvaldatud sõiduk kustutatakse aga registrist ainult lammutustõendi alusel. Romukampaania käigus ära antud sõiduki kohta antakse omanikule vajalik tõend. Läinud aastal väljastasid loaga lammutajad sõiduautode kohta 16 152 tõendit.

Romukampaaniat veab eest keskkonnaministeerium. Selle raames kogusid 2018. aastal Kuusakoski ja Eesti Autolammutuste Liit romukampaaniaga kokku 250 sõidukit, 2019. aastal aga juba 430 romusõidukit. 2020. aastal kogusid Kuusakoski, Eesti Autolammutuste Liit ja BLRT Refonda kokku 256 romusõidukit.