Kiri: armsad kaasteelised, memmed ja taadid, väärikad vanurid ja sirge seljaga seeniorid!

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Kutsun oma põlvkonnakaaslasi meenutama, mõtisklema ja otsustama, võibolla ka noorematele nõu andma.

Väikelapsena pandi meile kõigile rõugeid. Meie vanemad leidsid, et väike põdemine ja paar armi käsivarrel on parem valik kui oht haigestuda ning jätkata elu rõugearmilisena. Aitäh neile selle eest!

“Tões ja õiguses” – nii filmis kui ka raamatus – on nukraim lugu kurguhaigusest, mis viis kalmistule palju lapsi. Selle tõve (difteeria) vastu sai enamik meist süsti koolipõlves. Karm statistika ütleb, et meil, kes me oleme tänaseni elus, on vedanud, sest üsna paljud meie põlvkonnakaaslased ei elanud lastehaiguste tõttu oma kahekümnenda sünnipäevanigi.