Nädala kaja: nädala pärast on veel hämaram

Mart Rauba. Foto: Ain Liiva

Ongi käes see aeg, mil nii tööle minnes kui ka sealt tulles on väljas pime. Isegi enne seda, kui üritustele koroonamarkeriga paks tume kriips peale tõmmati, oli see pühadeeelne periood pigem sisemaailma (taas)avastamiseks.

Igaüks tegeleb selle aja iseärasustega erimoodi, pimedus ja külmakraadid mõnele just sobivadki. Kahtlemata on selles kübeke puhteestlaslikku, kui saad sellisel ajal süüdata tuled ja olla kodus. Kiired käigud seal, kus vaja – äkki isegi suusa- ja kelgurajalt läbi vuhiseda, aga lõpuks ikka koju, kus on soe ja mõnus. Ning pühad on ka kohe käes – isegi kui paljudel ei kaasne nendega mingit õndsat halleluuja-tunnet, on natuke toredad needki.

Oleks minu teha, siis nimetaksin juba homme ametlikuks spordilinnaks Las Palmase Gran Canarial ja läheks tutvuks sealsete mägironimisvõimalustega.