Kolumn: au ja häbi küsimus

Sander Liivak. Foto: Agnes Aus

Debatt COVID-19-vastase vaktsineerimise üle on maailmas sama kirglik nagu debatt poiste ümberlõikamise üle. Mõlemad on lihtsad meditsiinilised protseduurid, mida ühed peavad kuuletumiseks ja teised vastuhakuks Jumalale. Kaalul on kasu ja kahju. Ehk polegi juhus, et Ühend­emiraatides ja Iisraelis on kõrge vaktsineerituse tase: islam ja judaism nõuavad ümberlõikamist.

Sajandivahetuse paiku käis kogu Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis ja Ungaris, äge võitlus tarkvarapiraatluse vastu. Korraldati politseioperatsioone ja meediakampaaniaid, anti nii piitsa kui ka jagati präänikut, koputati igaühe südametunnistusele ja isiklikule vastutusele. Selle tulemusel muutus mõne aastaga ühiskonna suhtumine. Muidugi pole piraatlus kadunud ega kao ka edaspidi. See ei saagi kaduda ega peagi kaduma, kuid on suur vahe, kas litsentsimata tarkvara osatähtsus on 90 või 10 protsenti. Arvutiprogrammide salakasutajad ei tunne enam au, vaid häbi. Nad ei eputa oma masinate kõvaketaste rikkaliku sisuga, vaid hoiavad madalat profiili.

Suhtumine intellektuaalomandi õiguskaitsesse näitab väga selgelt, kas mingi riik kuulub arenenud või mahajäänud maade hulka. Vahe Põhjamaade ja Baltimaade vahel on selles küsimuses ajapikku vähenenud.