1000 tasuvat töökohta Virumaale

Lauri Läänemets. FOTO: Dmitri Kotjuh

Mõni kuu tagasi tähistasime Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Vaieldamatult on viimaste kümnendite jooksul ühiskonna jõukus kasvanud ja inimeste heaolu paranenud, aga ennekõike puudutab elu edenemine Tallinna ja Harjumaad, kuhu on koondunud kaks kolmandikku meie rahvuslikust rikkusest. Küll ja küll on neid piirkondi ja inimesi, kes pole Eesti eduloost osa saanud või on saanud seda vähesel määral.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rohkem kui inimpõlv on räägitud ka Eesti ääremaastumisest ja ebaühtlasest arengust ning püütud neid protsesse väärata, aga laias pildis pole see õnnestunud. Töökohtade, ja eriti just tasuvate töökohtade puudus ning inimeste soov pakkuda oma perele väärikat äraelamist ja lastele paremat tulevikku on toonud kaasa selle, et oma kodukohast lahkutakse kas Tallinnasse, Tartusse või välismaale.

Kõige kurvem on see, et probleem on riigile hästi teada, aga puudub poliitiline soov seda lahendada. Rahandusministeeriumi tellitud “Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020” kinnitab, et Eesti väiksust arvestades on piirkondlikud erinevused liiga suured ja nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas toimunud ei ole.

20.11.2021 24.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto