Millised on lapsest lahus elava vanema võimalused?

Katrin Orav, advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat. Foto: Erakogu

Laura ja Margus on üheksaaastase Nelli vanemad. Kolm aastat tagasi lõppes nende pikaaegne kooselu. Kuivõrd lahkuminek oli Laurale emotsionaalselt raske, leppisid vanemad kokku, et Nelli jääb esialgu elama emaga ja veedab isaga aega nädalavahetustel.

Aasta hiljem tekkis Margusel uus elukaaslane, kellega Nelli sai alguses kenasti läbi. Mõne aja pärast märkas Margus lapse käitumises kummalist muutumist. Lapse ja isa nädalavahetused jäid üha harvemaks ning nende suhted halvenesid. Sageli jäi Nelli haigeks just vahetult enne isa nädalavahetust reedel pärast koolipäeva lõppu. Esmaspäeva hommikuks oli laps jälle terve ja läks kooli. Kui Margus soovis last näha nädala sees, ei olnud ema sellega nõus, kuna lapsel olid oma juurdunud harjumused ja vaja oli õppida. Isa nädalavahetusteks organiseeris ema lapsega toredaid üritusi, sh spaakülastusi, või sõitis lapsega linnast ära, et laps ja isa ei saaks koos aega veeta.

Margus proovis lapsega rääkida telefoni teel, kuid ühest hetkest Nelli enam kõnedele ega sõnumitele ei vastanud, tagasi ei helistanud. Lõpuks palus Margus lapse emalt abi, et ta toetaks lapse ja isa suhtlust, kuid ema teatas, et tema last sundida ei saa. Margusele jäi kogu olukord arusaamatuks, kuna ühtegi konflikti Marguse, tema lapse ja uue elukaaslase vahel sellele ei olnud eelnenud. Ometi oli Nelli suhtumine isasse muutunud vaenulikuks.