Juhtkiri: eesmärgipärane kontroll

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Koroonaviirus, maskid, vaktsiinid, rangem kontroll. Nüüdseks juba igapäevaseks muutunud sõnad. Alates piirangute karmistamisest sügise algul on poode, kohvikuid, kinosid ja muid asutusi hakanud kontrollima politseinikud ja terviseameti inspektorid. Kontrollitakse maskide kandmist, koroonatõendite kontrolli ja desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Ühelt poolt tundub ju aus – kui reeglid, siis kõigile ühed. Kui teaduslikult on tõestatud, et mask kaitseb viirushaiguste eest, siis see säästab õrnal ajal meid kõiki. Isegi kui inimene on ise hiljuti haiguse läbi põdenud ja mõnda aega kuulikindel. Aasia suurlinnades on sudu tõttu maskide kandmine olnud aastaid ja aastaid juba tavapärane. Vaevalt keegi seal hapnikupuudusesse on kärvanud või sudu valitsuste vandenõuks peab. Mask on seal loomulik osa elust. Kuniks siinmail koroonanumbrid seitsmepenikoormasaabastega hüppeid teevad, võiks ka siin mask loomulik kaitsevahend olla. Kui inimestel jätkuks endil suure nakatumisohu puhul vastutustunnet, ei oleks kontroll ehk vajalikki.

Teisalt tekitab selline kontroll depressiooni, suurendab ja süvendab vaimseid probleeme, sildistab inimesi, ning kokkuvõttes võivad sedasorti meetmed justnimelt rahva tervisele, mille eest võitlus käib, isegi kahjulikumaks osutuda kui elu ilma pideva kontrolli ja sunduseta.