Hinnatõus ja tarneraskused pärsivad majanduskasvu

Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist. Foto: Eesti Pank

Majanduskasv oli kolmandas kvartalis endiselt väga kiire (aastavõrdluses 8,6%) ja tegevus­alati laiapõhjaline. Võrreldes teise kvartaliga kasv pisut aeglustus: hooajalisi tegureid arvesse võttes ja tööpäevade arvuga korrigeeritult oli see 0,7 protsenti.

Nagu mujalgi, toetab Eestis majanduskasvu suur nõudlus, mis kajastub eratarbimise kiires kasvus. Enamikus maailmast on selle taga kaks tegurit. Esiteks laiendas viiruseolukorra leevenemine tarbimisvõimalusi – näiteks on reisimine läinud lihtsamaks. Teiseks kogunes inimestel kriisi ajal sääste, mida saab nüüd tarbimisse suunata. Eestis võimendavad neid tegureid ka enneaegsed väljamaksed teisest pensionisambast.

Majanduskasvu pärsivad niinimetatud pakkumispoolsed piirangud. Tööstussektori kasv jäi majanduse keskmisele kasvule alla ja selle taga näivad olevat probleemid tarneahelates. Üleeuroopalise töötleva tööstuse küsitluse põhjal pärsib Eestis tootmist kõige enam tööjõupuudus. Euroopas üldiselt on aga suurim murekoht materjalide halb kättesaadavus. Oktoobris oli tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus erakordselt kõrge. See tähendab, et vaba tootmisvõimsust, mille arvelt kiirelt kasvada, enam kuigi palju ei olnud. Tarneraskuste tõttu võib olla tootmisvõimsust ka keeruline suurendada.