Motivatsioonist, prokrastinatsioonist ja uusaastalubadustest

Motivatsioonist, prokrastinatsioonist ja uusaastalubadustest. Foto: Shutterstock, Mart Rauba Illustratsioonid

Tere! Mina olen Mart. Töötan ajakirjanikuna, aga seda taipasite ehk juba isegi. Seda tööd olen aga teinud võrdlemisi lühikest aega. Kohe otsi kokku tõmbava aastaga saab ka minul aasta täis, siis teen kolleegidele üllatuse ja tellin pitsad toimetusse. Ärge neile öelge, on ju.

1. See ei ole eneseabikirjutis. See on mulle mingil põhjusel üübertähtis, et seda ei peetaks eneseabikirjutiseks, kuna küünilise tainapeana meeldib mulle mõelda, et oksendan kõrge kaarega kogu eneseabižanrile. Samas, mõtlemist olen alati pidanud parimaks eneseabi vormiks. Aga see ei ole jumala eest mitte mingil juhul eneseabikirjutis.
2. See tekst ei põhine teadusel. No veits vist põhineb ka. Selle kirjutamisel kasutasin süntaksit, mis on lausete moodustamise uurimisega tegelev teadus. Aga siin pole palju viiteid, nii akadeemilise kui ka ajakirjandusliku hea tava kohaselt puudub sellel igasugune legitiimsus. Need on lihtsalt ühe tüübi aastalõpumõtted.
3. Kui see üldse miski on, siis ongi see eluehtne pseudoteadus – põhjendamatu enesekindlusega esitatud soust mingitest teemadest, mis haakuvad mingil viisil, nii et kellelegi võiks see tark tunduda.

Kirjutasin sellel aastal kindlasti rohkem tekste ja lasin endast läbi rohkem infot kui mitmel eelneval aastal kokku. Olen ilmselt nüüd parem ristsõnalahendaja ja mälumängija. Ma tean lõpuks mingil põhjusel natuke sellest, mismoodi valitakse Eestis presidenti. Mul hakkavad Lääne-Virumaa väikesed külakohad suht hästi juba meelde tulema. Ja üks tüüp ütles mulle Grossi poes, et talle meeldis mu artikkel sellest, kuidas Vinni vallas koprad uuristavad maanteesse altpoolt löökauke. Ütleks, et win-win-situatsioon.