Libe tee ei ole liiklusõnnetuste põhjus, vaid õnnetuste taga on sohvri käitumine

Jäävihm muudab maa jalgade ja rataste all väga libedaks. Foto: Elmo Riig

Meteoroloogid on andnud üle riigi hoiatuse jäävihma eest, mis tähendab, et sõiduteed ei muutu libedaks, vaid väga libedaks. Vaatamata transpordiameti ja politsei hoiatustele ja soovitusele võimaluse korral sõit edasi lükata, on ikka neid, kes eri põhjustel liiklusesse lähevad. Järgnevalt tuleb juttu mõningatest asjadest, mis väga libedal teel liikudes võiksid abiks olla.

Osaühingu Autosõit libedasõidu instruktor Karlo Ehvärt rõhutas, et kõikide liiklusõnnetuste alus on valesti valitud sõidukiirus. "Teinekord on ka kiirus viis kilomeetrit tunnis liiga palju," tõi ta näite. "Liiklusõnnetuse põhjus ei ole mitte kunagi libe tee," jätkas Ehvärt. "Sel juhul võiksime ülevalt habemiku kohtusse kaevata," lisas ta.

Ehvärti ütlust mööda on tänapäevased sõidukid varustatud mitme turvasüsteemiga. "Need aitavad natukene," sõnas ta. Instruktori kinnitusel polegi libedasõidul mingeid kindlaid rusikareegleid või -võtteid, sest olukorrad on väga erinevad. Tüüpilistest vigadest, mida sohvrid libedal teel teevad, tõi Ehvärt esile äkilised liigutused. "Äkilisi liigutusi mitte kunagi teha ei tohi," sõnas ta ja lisas, et manuaalkäigukastiga sõiduki puhul võiks olla ainsaks äkiliseks liigutuseks siduri lahutamine. Teise komistuskivina märkis libedasõidu instruktor rooli liigset keeramist. Ta tõi näite, et kui autol on rattad risti all, siis libeda teega liigub sõiduk ikka otse.

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar vastas küsimusele, mida peab tegema, kui auto teel libisema hakkab: "Alustades täna libedasõidu harjutamise ja õppimisega, oleme lootusetult hiljaks jäänud. Seetõttu ei pea ma ka õigeks hetkel hakata selgitama, et nii või nii tuleb teha sellises olukorras." Ta selgitas, et  kui auto juba libiseb, on midagi varem valesti tehtud. Madari sõnul saab soovitada vaid ennetavaid tegevusi. Esmalt on tema sõnul mõistlik ekstreemsetes oludes oma sõidud edasi lükata. "Juhul kui siiski on vaja teele minna, siis mõelge korraks ka sellele, mis rehvid teie sõidukil on. Lamellrehv ei tööta kindlasti kiilasjäistes oludes niivõrd hästi, kui naast," selgitas Madar. "Aga ka naastuga on väga libe," lisas ta. Seega jääb üle vaid valida õige kiirus. Madar viitas tõsiasjale, et kiilasjää puhul võib ka väike kiirus osutuda liiga suureks.

Lisaks rooli ettevaatlikule pööramisele soovitas Madar vältida järske kiirendusi ja pidurdusi, välja arvatud ohuolukorras. Sohver peaks vaatama kaugele ette, et saaks oma tegevusi roolis rahulikult planeerida. Oluline on hoida pikivahet. "Kui see tundub piisav, siis jäta veel natuke ruumi," sõnas Madar.

Jäide ei ohusta mitte ainult sõidukijuhte, vaid ka kergliiklejaid. Jalakäijatel on vaja teada, et sõidukite pidurdus- ja peatumisteekond on sellistes oludes palju pikem. Suvel saab kiirusel 50 kilomeetrit tunnis liikuva sõiduki seisma ekstreemse pidurduse korral 26 meetriga. Kiilasjää puhul on peatumisteekonnaks 110 meetrit. Seda peab arvestama enne ülekäigurajale astumist.

Politsei soovitab vältimatu vajaduseta jäävihmaga liiklusse mitte minna. "Jäävihma tõttu esineb kõikidel teedel ohtlikult libedaid lõike," selgitas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein, kes palus ekstreemsetes liiklusoludes olla äärmiselt ettevaatlik ja võimaluse korral lükata sõitmine edasi. "Kui sõitu hilisemaks ajastada pole võimalik, siis libedates teeoludes liigeldes ei tohiks kindlasti taga ajada lubatud suurimat kiirust, vaid pigem tasub sõita aeglasemalt, rahulikult, suuremat pikivahet hoides ja möödasõite vältides," õpetas Rein.