Virumaa Teataja ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit korraldavad taas maakonna silmapaistvaimate tegude esiletõstmise. Aasta teo konkursil püüavad tänavu tiitlit kümme nominenti ühisteo ja kümme isikuteo kategoorias. Võitjad selguvad rahvahääletusel.
Aita valida silmapaistvaim aasta tegu
Hääletusel osalemiseks saada Virumaa Teataja toimetusse aadres- sil Laada 27, 44310 Rakvere täidetud ankeet, mille leiad lehest, anna oma hääl kohalikus raamatukogus või Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel www.virol.ee.
Rahvahääletus kestab 4. jaanuarini (kaasa arvatud). Kõigi hääletajate seast loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad endale valida meelepärase raamatu Postimehe kirjastuselt.
Aasta tegu valitakse tänavu juba 19. korda. Võitjad hõigatakse välja traditsioonilisel tunnustusüritusel, mis sel korral toimub 4. veebruaril.
Lääne-Virumaa aasta teo tiitel antakse välja kahes kategoorias: üks isikuteo ja teine ettevõtte/asutuse/organisatsiooni ehk ühisteo kategoorias. Aasta teo valimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: eriline edu; vajalik ja kordaläinud suurüritus; oluline ehitis või loominguline saavutus; paik või asi, mida võib pidada 2021. aasta märgiks. Aasta teo tiitli vääriline on tegu või üritus, millest räägitakse ka tulevikus kui märgist kodukülas, -vallas, -linnas, -maakonnas.
ISIKUTEGU
Johannes Pihlak – Rakvere Funkfesti korraldamine
Loodetavasti traditsiooniks kujunev uus muusikafestival tõi suvel Rakveresse tuhatkond eri vanuses muusikahuvilist ja leidis väärt rakendust konkursi “Aasta tegu 2020” võitnud objektile. On tähelepanuväärne, et Funkfest on festivalide maastikul uus nähtus. Seda mitte ainult Rakveres, vaid kogu Eestis. Lisaks Rakveresse toodud tegevatele Eesti tippansamblitele, nagu Lexsoul Dancemachine ja Gram-of-Fun, taaselustati Vallimäe vabaõhukeskuses festivali tarbeks Genialistide kultuuriajaloolise väärtusega looming.
Riina Talen – Rakvere haiglas vabatahtlikuna töötamine
Aasta 2021 on olnud keeruline kõigile inimestele, ettevõtetele ja vahest tavapärasest enam meditsiinivaldkonnale. Meditsiinivaldkond on tundnud erilist puudust arstidest, õdedest, hooldajatest ehk siis õppinud ja/või aktiivsetest panustajatest meditsiiniabi järjepidevuse tagamisse ning oma kogukonna eest hoolitsemisse.
Riina Talen tuli appi ajutise nakkusosakonna meeskonnale. Tuli hooldaja abiliseks, kuid tagasiside haigla personalilt oli, et ta oleks seda nagu ennegi teinud. Lisaks oma füüsilisele abile korraldas ta toetuse kogumise, et osakonna töötajatel oleks päevad veidi rõõmsamad. Ta tegi ettepanekuid, mida ja kus võiks tema arvates muuta või parandada.
Helmi Urbalu – MTÜ Vahva Värk loomine
Organiseeritud on toidutegemise töötubasid, toimunud on paastumaarjaüritus Vallimäe vabaõhukeskuses, väljasõit Kunda Lontova karulaugumetsa. Aasta teisel poolel on keskendutud vaimse tervise toetamisele. Toimunud on matk Tudu rappa, käeline tegevus Leekpea stuudios, ka toiduvalmistamise töötoad. MTÜ on loodud selleks, et inimesed saaksid ka raskel ja keerulisel ajal käia väikeste seltskondadena koos.
Kadri Mark – Sõmeru põhikooli heategevusprojekti “Täname Rakvere haigla COVID-osakonna töötajaid” algatamine
Heategevusprojekt sai teoks tänu Sõmeru kooli inglise keele õpetaja Kadri Marki märkamisele, ettepanekule ja eestvedamisele.
Kadri Marki eestvedamisel viidi ellu kooli heategevusprojekt, mille eesmärk oli märgata, tänada ja toetada Rakvere haigla koroonaosakonna töötajaid, üllatada neid tõeliselt rikkalike tervisekorvidega, mille sisu paitaks maitsemeeli ja turgutaks tervist, tooks nende argipäeva killukese rõõmu ning annaks energiat ja lisaks motivatsiooni oma tööd jätkata.
Odette Kirss – SA Virumaa Muuseumid kirjastamisel ajaloouurimuse “Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783–1917” ilmutamine
Odette Kirsi sulest on viimase paarikümne aasta jooksul ilmunud Rakvere linna ajaloo kohta mitu raamatut. Neis on autor käsitlenud linna ja selle tänavavõrgu ning hoonestuse kujunemist, majandus-, kultuuri- ja hariduselu, esitanud lõbusaid ja legendi mõõtme omandanud lugusid linna värvikatest tegelastest.
Nüüd võttis ta vaatluse alla linnas oma igapäevaelu elavad ja tööd tegevad inimesed.
Epp Mäe – naistemaadluses MM-il hõbemedali võitmine
Vinni vallast Tudu alevikust pärit maadleja Epp Mäe võitis tänavu sügisel toimunud maailmameistrivõistlustel naistemaadluses hõbemedali.
Peep Veedla – raamatu ”Laululuige lummuses” avaldamine
Kontserdikorraldaja ja hobiornitoloog Peep Veedla üllitas 2021. aasta linnuluuleraamatu “Luigelaulu lummuses”.
Siiri Lahe – aasta töösturi tiitli pälvimine
Aasta töösturi konkurssi korraldavad Äripäev, tööstusuudised.ee ja ABB Eesti, tiitliomanik kuulutati välja tööstuse äriplaani konverentsil.
Siiri Lahe on Estonian Celli juhtide hulka kuulunud juba ligi kümme aastat ja andnud selle aja jooksul ettevõtte arengusse märkimisväärse panuse.
Ain Kütt – krimipõneviku “Sagadi paruni mõrvalood” väljaandmine
Sagadi muuseumi juht Ain Kütt on välja andnud kolm krimipõnevikku sarjas “Sagadi paruni mõrvalood”, viimane raamat ilmus tänavu sügisel. Lugejad on raamatud soojalt vastu võtnud.
Teoste kaudu tutvustab autor meile ka maakonna ajalugu.
ÜHISTEGU
Männikvälja välilasketiiru rajamine
Tänavu loodi Rakvere Laskespordiklubi MTÜ ja MTÜ Viru Laskurklubi eestvõttel Lääne-Virumaale uus välilasketiir. Männikvälja lasketiiru projekt lähtub parimal mõeldaval moel laiapindse riigikaitse mõttest. Mitme poole koostöös on valminud taristu, mis annab otsest ja mõõdetavat kasu riigikaitsele ning laiendab maakonnas tsiviil-militaarkoostööd. Vaatamata üldotstarbeliste lasketiirude rohkusele maakonnas on siin vähe sellised tiire, kus saab tegeleda ka taktikalise laskmisega.
Näidendi “Libahunt” lavaletoomine
Läsna teater tõi selle aasta suvel koroona kiuste lavale August Kitzbergi näidendi “Libahunt”. “Libahundi” lavastamisega tähistati Läsna teatri 2020. aastal 20-aastaseks saamist. Viiruse leviku laienemise tõttu tuli näidendi lavaletoomine aasta võrra edasi lükata. Lavastuses tegi kaasa pea kogu Läsna teatri trupp ning Läsna-Loobu Külakoor. Laval oli üle 20 tegelase. Publikut mahutati kolme etenduse peale enam kui 400 inimest.
Boriss Kõrveri opereti “Ainult unistus” lavaletoomine
Lehtse kultuurimajas käib juba 40 aastat koos üks vahva seltskond – Lehtse Kammerkoor. Tavaliselt toimub kooriproov kolmapäevaõhtuti, kuid vajadusel tehakse proove tihedamini ja kasvõi öötundideni välja. Seda viimast juhtub siis, kui koori ümmarguse sünnipäeva tähistamiseks võetakse ette muusikalavastus, nagu tänavu tehti.
Lisaks koori liikmetele kaasati lavastusse “Ainult unistus” nende järeltulijaid, pereliikmeid, koori vilistlasi, nende lapsi ning endisi Lehtse kooli õpilasi. Nii said noored esmakordse ja erakordse kogemuse osaliseks. Kokku oli tegelasi 45. Aja jooksul sulandusid nad terviklikuks trupiks, kes koos laulis, näitles ja tantsis.
Balletietenduse “Collage sur P-Ä-R-T” lavaletoomine
Etendus lavastaja oli Dimitri Harchenko, valguskujunduse tegi Märt Sell, helikujunduse Andres Raja, projektijuhid olid Anne Nõgu ja Keio Soomelt.
Arvo Pärdi muusikamaja on olnud piirkonna elanike kauaaegne unistus. Sel aastal sai ehitusprojekt riigikogu kinnituse ja riiklikult tähtsa kultuuriobjektina kultuurkapitali toetuse. Tähistamaks seda sündmust ja Arvo Pärdi 86. sünnipäeva, korraldasid Anne Nõgu ja Keio Soomelt tulevases Pärdi muusikamajas balletietenduse “Collage sur P-Ä-R-T”, milles osalesid professionaalsed tantsijad ja koreograafid üle Eesti. Esindatud oli nii klassikaline kui ka nüüdisaegne Eesti tantsukunst.
Skulptuuri püstitamine Rakvere linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani auks
Oktoobris avati pidulikult Rakveres Pikas tänavas linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani skulptuur. Edith Kotka-Nyman oli Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni vaheliste tihedate ja viljakate koostöösidemete loomisesse pärast Eesti taasiseseisvumist.
Tarvanpää Seltsi kohta veebinäituse korraldamine
Selts on terve aasta kokku pannud Tarvanpää ajalugu ja teinud sellest veebinäituse https://kontori.ee/tarvanpaa/. See hõlmab kogu Tarvanpää Seltsi 75 tegevusaastat kirjas, pildis ja videos.
Maarja kabeli puhkeala valmimine Viru-Nigulas
Aastatel 2019–2021 heakorrastati Ene Ehrenpreisi ja Pille Kajari eestvõttel ajaloolise kabeli ümbrus, rajati taimla, parkla ja paigaldati pingid. Taimlasse on kogutud palju Maarja nime kandvaid või sellega seotud taimi ja lilli.
Ajalooline paik on varustatud infotahvliga, mis tutvustab Maarja nimega taimi ja kabeli ajaloolist tausta.
Sõmeru-Näpi piirkonda rahvaspordiväljaku rajamine
2021. aasta sügisel valmis maakondliku tähtsusega spordirajatis – Sõmeru-Näpi piirkonna rahvaspordiväljak.
Vajadus ja nõudlus tänapäevase rahvaspordiväljaku järele on piirkonnas olnud aastaid, lisaks kasvab maakonnas pidevalt nõudlus kergejõustiku ja jalgpalli harjutusväljakute järele. Uuendatud väljakut saavad kokkuleppel kasutada kogu maakonna spordiorganisatsioonid oma treeninguteks ning võistlusteks.
Rakvere Kondivalu kogukonna päeva korraldamine
Eestvedajateks olid Krõõt Nõmmela-Mehide, Marika Kundla ja Reesi Efert.
Alates päikesetõusust kuni loojanguni oli üks väga meeleolukas päev täis tegevusi igale eale ja maitsele. Koondus toredasti üks Rakvere ajalooline linnaosa, korraldajad kaasasid rohkelt linnaosa rahvast. See on tunnustamist väärt ettevõtmine.