R, 9.12.2022

Vaade: piirajasse aetud kultuur

Mart Rauba
, ajakirjanik
Vaade: piirajasse aetud kultuur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mart Rauba.
Mart Rauba. Foto: Ain Liiva

Kultuuri- ja meelelahutussektori ettevõtjate ühispöördumises paluvad enam kui sada allakirjutanut valitsusel kohe alustada valdkonna päästmist. Pöördumine on tsiviliseeritud ja igati kultuurne. Samas tundub isegi veidi vale rääkida siinkohal asja vormistamisest kui mingist põhilisest legitiimsust lisavast elemendist. See pöördumine kannab ja peabki kandma viimsepäeva hingust, sest asjaga on kiire.

Ma ei hakka lahti kirjutama selle sisu, laias laastus oli see kõigile teada juba enne, kui see esitati.

Kultuuri eestvedajad, nii korraldajad kui ka artistid, on meil valdavalt piirangutesse rahulikult suhtunud. See, kui suuta vaadata asju ka kaugemale oma mättast, on pigem hea oskus. Teadvustada, et liikvel on miski, mis mõnedele surmav, ja mitte hakata tatti pritsides oma õigusi nõudma. Põhjamaiselt rahuliku suhtumisega ja altruistlik – selline on olnud keskmise Eesti meelelahutaja profiil. On kutsutud üles rahvast end vaktsineerida laskma ning vaikiva nõusolekuga mõistetud hukka need, kes asjaga päri ei ole. Viimased on liigitatud samasse kasti, kuhu needki, kes on valmis elu lõpuni võitlema oma õiguse eest öelda neeger, aga ise elavad Põlvas. Või mujal lumises Eestis, see polegi asja point.

Aga kui kaua on võimalik, sidrun suus, naeratades mööda nööri käia? Kui oled kultuuriklubi omanik, kelle sihtgrupp suuresti ei karda tegelikult haigust, ja oled pandeemiaga kaotanud suurema osa sissetulekust. Kui oled artist, kes elatab ennast oma oskusega pakkuda võimalust põgeneda sellest aju näriva kommunikatsioonivaegusega infodžunglist, aga sul ei lasta esineda. Kui kaua on see võimalik?

Mitte kunagi varem pole hoomamatuse tase ajule nii palju haiget teinud. Õnneks suudan mina halli ollusesse settinud tumeaine neutraliseerida, kuulates head muusikat, vaadates mõnd filmi või teatrietendust, mis tuletab meelde, kui suur on tegelikult maailm. Pikas perspektiivis päästab kultuur maailma ka siis, kui otsustajad seda põhja lasta üritavad. Lihtsalt mingil hetkel tuleb öelda otsustajatele, et isegi kui nad ise sellest aru ei saa, õõnestavad meelevaldsed seadused me kõigi jalgealust.

Päriselt, kulla otsustajad. Ma saan aru, et võimule saamine on juba iseenesest valikuline kaugenemine paljude niisuguste väärtuste mõistmisest, mida kultuur inimesele pakub. Aga selle pöördumise teinud inimesed ei kutsu üles oma publikut korda rikkuma, pea ees vastu seina jooksma ega ole neil sealjuures poliitilist agendat nagu oma restorani ees festivali mõõtu välitsirkuse korraldanud põmmpeade kroonimata kuningal. Ärge jätke neile muljet, nagu see olekski ainus võimalus.

Märksõnad
Tagasi üles