Vaade: piirajasse aetud kultuur

Mart Rauba. Foto: Ain Liiva

Kultuuri- ja meelelahutussektori ettevõtjate ühispöördumises paluvad enam kui sada allakirjutanut valitsusel kohe alustada valdkonna päästmist. Pöördumine on tsiviliseeritud ja igati kultuurne. Samas tundub isegi veidi vale rääkida siinkohal asja vormistamisest kui mingist põhilisest legitiimsust lisavast elemendist. See pöördumine kannab ja peabki kandma viimsepäeva hingust, sest asjaga on kiire.

Ma ei hakka lahti kirjutama selle sisu, laias laastus oli see kõigile teada juba enne, kui see esitati.

Kultuuri eestvedajad, nii korraldajad kui ka artistid, on meil valdavalt piirangutesse rahulikult suhtunud. See, kui suuta vaadata asju ka kaugemale oma mättast, on pigem hea oskus. Teadvustada, et liikvel on miski, mis mõnedele surmav, ja mitte hakata tatti pritsides oma õigusi nõudma. Põhjamaiselt rahuliku suhtumisega ja altruistlik – selline on olnud keskmise Eesti meelelahutaja profiil. On kutsutud üles rahvast end vaktsineerida laskma ning vaikiva nõusolekuga mõistetud hukka need, kes asjaga päri ei ole. Viimased on liigitatud samasse kasti, kuhu needki, kes on valmis elu lõpuni võitlema oma õiguse eest öelda neeger, aga ise elavad Põlvas. Või mujal lumises Eestis, see polegi asja point.