Skip to footer
Saada vihje

Tünnid granosaaniga tekitasid paanikat

Roostes tünnid granosaaniga Uhtnas Nooruse tänava garaažiboksis.

Esmaspäeva hommikul kell 9.44 anti häirekeskusele teada, et Uhtna alevikus Nooruse tänaval leiti läbiroostetanud metalltünnid 100 kilo granosaaniga.

Mida see kemikaal endast kujutab? “Granosaan on põllumajanduses kasutatud puhtimisvahend, milles on toimeainena 2–2,5 protsenti etüülelavhõbekloriidi. Väga mürgise toimeaine tõttu on see paljudes riikides keelatud,” selgitas päästeameti Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Seidi Lamus-Tšistotin.

Rakvere päästekomando jõudis meeskonnavanem Andrus Piiskoppeli juhtimisel sündmuskohale juba kell 10.05, kuid Nooruse tänavale sõitis ka Kohtla-Järve päästekomando – ühtekokku kaheksa meest. Kusjuures kohtlajärvelaste autol oli keemiahaagis. See üllatas ja ehmatas kohalikke.

Uhtnas Nooruse tänaval on nõukogudeaegsed garaažiboksid, mis ehitati kohaliku kolhoosi töötajatele seitsmekümnendate aastate alguses. Kolhoos andis materjalid, garaažid valmisid talgute korras. Hiljem need erastati tööosakute eest. Praegu hoiavad inimesed seal lisaks autodele küttepuid, jalgrattaid, muruniidukeid, käsikärusid, pinke, õlleankruid, rehasid ja muud. Bokse ostetakse ja müüakse paarisaja euro eest.

Piiskoppeli sõnul oli üks Nooruse tänava garaažiboks kuu aja eest omanikku vahetanud. “Uus omanik leidis koristustööde käigus 25-kilosed granosaanitünnid. Tal ei olnud aimugi, mis ainega tegemist on. Ta otsis aine kohta infot, ei leidnud seda ja siis ta helistaski päästeametisse,” rääkis meeskonnavanem.

Pole teada, millal ja mis põhjusel kemikaal garaažiboksi sattus. Hoone katus oli katki, sealt oli vihma sisse sadanud ja granosaanitünnid olid läbi roostetanud.

Granosaan on pulbriline aine ja tänapäevases mõistes väga mürgine.

Mati Koppel

vanemteadur

Mis tüüpi kaitsevahendeid sellise aine puhul kasutatakse? “Päästjad konsulteerisid kohapeal erikeemiatalitusega ning said infot, et võivad kummikindaid ja FSP 3 tasemega kaitsemaski kasutades aine kokku koguda,” ütles Lamus-Tšistotin. Granosaan pakendati kilekottidesse. Pakendamise peale kulus veerand tundi.

Omanik lubas ohtliku aine ise utiliseerida. Piiskoppeli sõnul sobib selleks näiteks Lääne-Viru jäätmekeskus Rakvere linna külje all Vinni vallas.

Kolmapäeval läheb olukorraga tutvuma keskkonnaameti Lääne-Virumaa büroo juhtivinspektor Lea Aren. “Aeg-ajalt tuleb välja nõukaaegseid kemikaale või vanu väetisi. Eks iga aastaga aina vähem, aga ikka tuleb,” rääkis Aren.

“Päästjad tuletavad meelde, et ohtliku kemikaali leidmisel tuleb helistada häirekeskuse infotelefonil 1247, kust saab täpsed juhised edasiseks tegutsemiseks, või kutsuda kohale päästjad,” rõhutas Lamus-Tšistotin.

Endise Jõgeva sordiaretuse instituudi direktori Mati Koppeli sõnul kasutati granosaani Eestis seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel teravilja puhtimiseks. “Ta mõjus hästi nõgihaiguste vastu,” ütles Koppel.

Miks granosaani kasutamine ära lõppes? “Ohutusnõuded läksid karmimaks. Granosaan on pulbriline aine ja tänapäevases mõistes väga mürgine. Kui pulbriliste ainetega töötada, siis nad tolmavad ja võivad sattuda igale poole keskkonda, ka töötajate peale,” selgitas Koppel.

“Lõpetati ära pulbriliste ainete kasutamine. Asemele tulid vedelikud, mis ei tolma. Umbes kolmkümmend aastat ei ole granosaani Eestis enam kasutatud,” lisas Koppel.

Kommentaarid
Tagasi üles