“Aisakella helinal meil on jõulud jälle käes ...”

Hanno Tamm aisakella ja kuljustega. Foto: Andres Tohver

Nii on see järjest vähemates peredes, aga Hanno Tamme omas kindlasti aisakell ja kujused kõlisevad. "Aisakell on meie talurahva iidne jõuluese. Kui sõideti kirikusse, siis seoti see hobuserakmete või looga külge ja see helises. Kellel oli, pani hobusele kaela ka kuljused. Jõulud on ju meie kõige suurem püha. Maarahvas tõstis nõnda tuju, kogus energiat ja lõi ilu," rääkis 82-aastane Väike-Maarja külje all asuva Tisleri talu peremees.

Nii on see järjest vähemates peredes, aga Hanno Tamme omas kindlasti aisakell ja kujused kõlisevad. “Aisakell on meie talurahva iidne jõuluese. Kui sõideti kirikusse, siis seoti see hobuserakmete või looga külge ja see helises. Kellel oli, pani hobusele kaela ka kuljused. Jõulud on ju meie kõige suurem püha. Maarahvas tõstis nõnda tuju, kogus energiat ja lõi ilu,” rääkis 82-aastane Väike-Maarja külje all asuva Tisleri talu peremees.

Kust kellad pärinesid? “Praktiliselt kõik Eestis kasutatud aisakellad on valmistatud Venemaal ja tsaariajal. Isegi kui talumees kuljuseid ei suutnud osta, siis aisakella muretses ta omale vähemalt. Need on valatud Valdais pronksist ja kirjaga “Dar Valdaja” ehk Valdai kingitus,” selgitas Tamm.