Vaata, millised seadusemuudatused hakkavad kehtima alates uuest aastast

Seadusandja ehk riigikogu lõppeval aastal suunda muutvaid seadusi vastu ei võtnud. Foto: Eero Vabamägi

Alljärgnevalt mõned seadusemuudatused, mis hakkavad kehtima uue aasta jaanuaris. Uued ja täiendatud seadused tavaelu olulisel määral ei muuda.

Miinimumelatise määr seotakse lahti alampalgast ja asendatakse valemiga, mis põhineb uuringutel, majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. Selle seadusemuudatuse esmane eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi lahku läinud lapsevanemate vahel elatisraha nõudmisel. 

Kehtima hakkavad uued reeglid digitaalse sisu või teenuse üleandmisel, mis peaksid muutma protsessi selgemaks. Seaduse jõustumisel nähakse ette kindlad kriteeriumid, millele asjad, sealhulgas nutikad asjad, digitaalne sisu või teenus peavad vastama, ning sätestatakse ettevõtja vastutus ja tarbija õigused juhuks, kui mõni puudus ilmneb, näiteks kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka tarbija seadmes mängima või mõni nutirakendus lõpetab töötamise.

Tsiviilkohtumenetluses laienevad võimalused saada kohtust lahendeid kiiremini. Maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäär tõuseb 6400 eurolt 8000 euroni. Kirjaliku menetluse saab kohus eelnõu järgi määrata juhul, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole, lihtmenetlust saab kasutada kuni 3500 euro suuruste põhinõuete ja kuni 7000 euro suuruste kõrvalnõuete puhul. Lihtsustuvad ka kohtudokumentide kättetoimetamise reeglid.

Riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25–150 protsenti, keskmiselt 40 protsenti. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud neljalt eurolt kümnele, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420 eurole.

Jaanuari keskel jõustub seadus, millega saavad tarbijad tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust. Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel. Veel reguleeritakse täpsemalt veebiplatvormide, nagu näiteks YouTube ja Facebook, kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda, kui nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud.