Üksi elava pensionäri toetus tõuseb uuest aastast

Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Alanud aastal tõuseb üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 eurole. Tõusevad ka riiklike hoolekandeteenuste asutajate palgad, lisaks luuakse riiklik perelepitussüsteem ja kinnitati püsirahastus vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse kord aastas oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sissetulekuid. Lisaks tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14 protsenti, asendushoolduse töötajate palgafond kuni 10 protsenti ning riigi toel luuakse perelepitussüsteem, et võimaldada lahus elavatel lapsevanematel sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid lapse heaolust lähtuvalt.

Perelepitusteenuse käivitudes saavad lapsevanemad edaspidi minna riiklikult koordineeritud, välja õppinud ja kvaliteedikontrolli läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille sisulise toimimise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. Perelepitusteenuse 2024. aasta eesmärk on osutada teenust minimaalselt 3000 lapsevanemate paarile aastas. Perelepitusteenust hakatakse pakkuma 1. septembrist 2022. aastal ja esimese aasta eelarve on 0,52 miljonit eurot.

2022. aastal kasvab töölepinguseadusega paindlikuks muutuvate vanemapuhkuste kulu riigieelarves ligi 2 miljonit. Laste ja perede valdkonnas toetatakse ka Eesti Lasterikaste Perede Liitu. Lisaks kohalike omavalitsuste kohustusele laste huviharidust toetada aitab riik kaasa, et Eesti lasterikaste perede lapsed saaksid huvihariduses osaleda.

Sotsiaalhoolekande töötajate palgad olid 2020. aastal Eesti keskmisest brutopalgast 27 protsenti väiksemad. Arvestades, et sotsiaalteenuste osutajatel on haridusnõuded ja töötingimused, sealhulgas tööaeg, õendustöötajate omadega sarnased, peab teenuse kvaliteedi tagamiseks sarnane olema ka töötasu. Palk peab olema seega tööle vääriline ja piisavalt motiveeriv olemasolevate töötajate hoidmiseks ning valdkonna atraktiivsuse tõstmiseks. 2022. aastal tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14 protsenti. Võrreldes Eesti keskmise palgaga on ka asendushooldusteenuse töötajate palk väiksem. Asendushooldusteenuse töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal kuni 10 protsenti.

Lisaks möödunud aasta toetustele kinnitas valitsus püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise konsultatsioonide pakkumiseks jätkatakse toetuste maksmist omavalitsustele kogukonna psühholoogide palgatoetuseks. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat.