Muinsuskaitseamet avaldas kümme eelmise aasta põnevaimat leidu

Lääne-Virumaalt päevavalgele tulnud, tõenäoliselt Liivi sõja keerises maetud varanduse hulgas olnud väärisesemed. Foto: Aive Viljus

Eelmise aasta jooksul anti muinsuskaitseametile üle rohkem kui 4000 arheoloogilist leidu. Muinsuskaitseamet avaldas pildid kümnest põnevaimast koos leiu ja leiukoha looga. Nende hulgas on kaks leidu Lääne-Virumaalt.

Hilissügisese üllatusena tuli Lääne-Virumaalt päevavalgele tõenäoliselt Liivi sõja keerises maetud varandus, mis koosnes metallgraapenisse ehk kolmjalgpotti pandud mitmesugustest ehteasjadest. Osa asju ei olnud ilmselt graapenisse ära mahtunud ning need olid hoolikalt sätitud nõu kõrvale kivide vahele. Graapeni sisu on praegu veel teadmata, selle järkjärgulise väljapuhastamisega tegeleb konservaator. Ehete hulgas on peale krõllide, rinnalehtede ja paaterripatsite ripatsmünte, väiksemaid ripatseid ja suurel hulgal imepisikesi klaashelmeid. Üks huvitavamaid esemeid on ripats, mis koosneb stiliseeritud tähtedest SM, mis võivad viidata omaniku identiteedile.

Põnevamate leidude hulgas on ka hõbedast ambsõlg, mis leiti Lääne-Virumaa metsast küll juba 2020. aasta sügisel. Leiu eksperdihinnangu koostanud arheoloogi Ülle Tamla sõnul kuulub ehe rõngasgarnituuriga ambsõlgede hilisesse rühma. Selliseid ambsõled olid kasutusel viienda sajandi teises pooles ja kuuenda sajandi esimeses pooles. Tamla hinnangul on seda tüüpi sõled iseloomulikud Eesti, Läti ja Soome tarandkalmete alale, tüübi algkoduks peetakse aga Ida-Preisimaad ja Lääne-Leedut. Ilmselt ei ole olnud tegemist igapäevaste laiatarbeehetega. Enamasti esinevad sellised ambsõled aarde- ja peitvara hulgas ning teadlased on pidanud neid omaaegseteks prestiižeheteks.

Kõigi kümne leiu pildid ja lood leiab muinsuskaitseameti sotsiaalmeedialehelt.