Mürtsu ja kohevat lund

Rakverlane Juha Jansen. Foto: Erakogu

Vaatasin aknast välja ja ehmatasin – mõtlesin, et päästeamet kohale tulnud … sinised tuled ümberringi muudkui sähvisid ja sähvisid. Aga ei – naaber oli pannud oma maja katuseservale vilkuvad sinised tuled. Maja välkus, nagu kiirabiauto oleks kohale sõitnud. Eks igaühel ole oma maitse.

Aastavahetusega kaasneb palju traditsioone. Ka jõuluvana tulek on üks igivana komme. Jõuluvana võttis vanasti ikka lapsi sülle, aga nüüd ei ole see soovitav. Koju tellitud võõras jõuluvana võib olla äkki pervert, kes paneb käe lapse põlve peale … ja oh seda õnnetust! Ka televiisoris ei tohi koolilapsi enam näidata, nende nägude kohad tehakse uduseks, sest seal võib olla ka rikaste ja ilusate lapsi, keda võidakse ehk ära röövida või muidu neile kurja teha. Kui nii edasi läheb, siis kümne aasta pärast näeme televiisoris ainult udustatud nägudega inimesi ja televisiooni tegemine muutub mõttetuks. Või siis tehakse korraldus panna televiisoriekraani ette udustatud mattklaas … See on umbes sama, nagu vanasti Vene valitsus Ameerika Häält segas, ainult et meetodid on teistsugused.

Linnavõimude poolt anti hiljuti teada, et Rakvere linnas korraldatakse ilutulestikku võibolla viimast korda. Kokkuhoidu oligi tunda – selle aasta ilutulestik oli varasemate aastate omaga võrreldes suhteliselt kesine, pauku ja mürtsu oli märgatavalt vähem kui varasematel aastatel. Paljudes linnades jäi aga ilutulestik üldse ära. Kurb küll, kui niisugust vaatemängu edaspidi enam ei tohi pakkuda, sest niimoodi suurendame me süsihappegaasi jalajälge Maa atmosfääris ja see ei ole kliimale hea. Suursponsorid ei julge seetõttu enam ilutulestikku toetada, sest kes ikka tahaks vabatahtlikult looduse reostaja tiitlit külge saada.