Tegijatel juhtus nii mõndagi

Sven Hõbemägi Foto: Virge Võsujalg

Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et hoolimata meid ja meie ühiskonda viimastel aastatel ründavast viirusest julgeb või saab keegi korraldada üritusi, rajada midagi või üleüldse olla kogukondlikult aktiivne. Kuid siiski võime 2021. aastat kokku võttes olla uhked, et ka lõppenud härjaaastal võtsid paljud härjal sarvist ning saatsid korda suuri ja väiksemaid tegusid. Panustati nii viirusest räsitud valdkondadesse kui ka enda arendamisse, millest said ühtlasi osa paljud maakonna inimesed. Mis meile siis silma ja kõrva jäi?

Teatavasti sattusid väga suure löögi alla muu hulgas ka meie raviasutused. Meditsiinitöötajad töötasid võimete piiril, lugemata töötunde. Sellest tulenevalt ei pidanud paljuks Rakvere haiglasse appi minna vabatahtlik Riina Talen, kes andis oma panuse nakkusosakonnas, nähes ja tehes seda rasket tööd ka ise. Samamoodi ulatas Rakvere haiglale abikäe Sõmeru põhikooli inglise keele õpetaja Kadri Mark, kelle initsiatiivil koguti heategevusprojekti raames meditsiinitöötajatele rikkalikud tervisekorvid hea ja paremaga, mis nende keha ja vaimu virgutaks.

Viiruse põhjustatud olukorrast ajendatuna asutas Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juht Helmi Urbalu vaimse tervise toetamiseks MTÜ Vahva Värk, mille eesmärk on tegevuste kaudu panustada inimeste vaimsesse tervisesse.

Puudu ei olnud lõppenud aastal ka uutest üritustest. Nii sai noore muusiku Johannes Pihlaku eestvedamisel teoks Rakvere Funkfest, mis rikastab juba varem alguse saanud festivalide ja muusikaürituste valdkonda. Ilmavalgust nägid paljud trükised, millest võib esile tuua Odette Kirsi raamatu “Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783-1917”, Ain Küti krimipõneviku “Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood” ning ka minu kui hobiornitoloogi kolleegi Peep Veedla raamatu “Laululuige lummuses”.

Kuid siiski võime 2021. aastat kokku võttes olla uhked, et ka lõppenud härjaaastal võtsid paljud härjal sarvist ning saatsid korda suuri ja väiksemaid tegusid.

Teiste valdkondade kõrval oli löögi all ettevõtlussektor, ja seda suurem on heameel, et Eesti aasta töösturiks valiti Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe. Ka spordivaldkonnas saime uhkust tunda, kui naistemaadluse MM-il tõi hõbeda Epp Mäe.

Kui eelnimetatud tegijaid ja nende tehtut võib laiemalt käsitleda kui isikutegusid, siis rõõmuga võib tõdeda, et arvukalt oli ka ettevõtmisi, mille taga oli suurem seltskond.

On väga meeldiv, et kohe jutuks võetavad teod on lisaks sellele, et nad on kohalikule kogukonnale äärmised olulised, veelgi suurema mõjuga, arvestades mõju maakonnale ja maakonnast kaugemalegi. Kultuurielu lõid lõppeval aastal kihama Eesti 2017. aasta külas tegutsev Läsna teater, kes tõi lavale August Kitzbergi “Libahundi”, Lehtse Kammerkoor, kes ei pidanud paljuks ette võtta isegi operetti, milleks valiti Boris Kõrveri “Ainult unistus”. Aga sellele, et maakonnas oleks esindatud võimalikult erinevad stiilid, aitasid kaasa Anne Nõgu ja Keio Soomelt oma meeskonnaga. Nende koostöös valmis balletietendus “Collage sur P-Ä-R-T”, mis valmis maestro Arvo Pärdi 86. sünnipäevaks.

Ülalmainitud aasta teo konkursile kvalifitseerunud tegijad ja nende tegemised pole siiski kõik, mis 2021. aastast silma jäi, vaid tublisid eestvedajaid koos nende eriliste tegudega oli veel ja veel.

Tarvanpää Selts, kes tähistas lõppenud aastal 75. tegutsemisaastat, tegi enda ajaloo nähtavaks veebinäitusega.

Sõna “kondivalu” ei ärata esialgu küll kuigi positiivseid emotsioone, kuid need, kes külastasid Rakveres Kondivalu kogukonnapäeva, said aru, et see kogukond ainult positiivseid emotsioone tekitabki, kaasates selle piirkonna inimesi ühise eesmärgi nimel panustama, et see piirkond elaks ja tunneks ennast tõelise kogukonnana. Ka enda tervisest lugupidavad inimesed said endale oma uue keskuse – Sõmeru-Näpi piirkonna rahvaspordiväljaku –, mis on lisaks piirkonna rahvale valmis teenindama Lääne-Virumaa inimesi üldisemalt.

Ka Rakvere hiljaaegu renoveeritud Pikk tänav sai endale lisandväärtust ja atraktiivsust juurde, seda auväärse Edith Kotka-Nymani skulptuuri kujul. Omamoodi sümboli said lõppeval aastal samuti kaitseliitlased ja teised laskespordihuvilised, kui valmis Männikvälja välilasketiir, ning vaimu ja väge saab nüüd ammutada ka Viru-Nigulas asuva Maarja kabeli puhkealal.

Ülalmainitud aasta teo konkursile kvalifitseerunud tegijad ja nende tegemised pole siiski kõik, mis 2021. aastast silma jäi, vaid tublisid eestvedajaid koos nende eriliste tegudega oli veel ja veel.

Mõelda vaid, kui eelmine aasta oleks olnud tavapärane – ilma kurja viiruse põhjustatud piirangute ja muude takistavate teguriteta! Seda enam kummardan kõikide tegijate ees maani ning tänan, et nad on muutnud Lääne-Virumaa ka sellel aastal tegijate maakonnaks, kus hoolimata keerulistest aegadest leitakse alati võimalus oma eesmärgid ellu viia. Kõikidele tublidele tegijatele saate pai teha veel tänase päeva jooksul Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel.