Igapäevane elude päästmine ehk Tavaline tööpäev EMO-s

Kindad, mask ja kittel olemas ning võib tegevustesse sukelduda. Foto: Ain Liiva

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) on kui New York, see ei maga kunagi. Iial ei tea, mida järgmine hetk võib tuua. Vahel voolab päev sujuvalt, vahel on kümme inimest ja kolm kiirabiautot korraga järjekorras. Kui läksin Rakvere haigla EMO tööd vabatahtlikuna väisama, oli juba ette arvata, et tuleb rahulik vahetus. Murphy on juba niimoodi seadnud.

Kui kokkulepitud ajal Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudsin, oli tööpäev juba hoo sisse saanud. Triaažiõde Aleksei tutvustas tööruume, perenaine andis selga põhjatute taskutega uhke pika valget värvi kitli. Töötsoonis käis sagimine: kes tuli kardinate vahelt mingi aparaadiga, kes kadus, süstal käes, kardinate vahele, kedagi toodi, kedagi viidi.

EMO juhataja doktor Aile Kaasik nentis, et kindlasti tuleb rahulik päev. Sest alati kui keegi tuleb vaatlema, on see niimoodi läinud.