Haljala vallal on tohutult vedanud, et pea pool sajandit rahvast tohterdanud perearsti pensionile suundumine nii valutult möödus ja uus noor arst juba enne staažika doktori viimast tööpäeva ametit üle võtmas oli. Sama hästi ei lähe paljudel teistel omavalitsustel, sest perearsti töö on raske, vastutusrikas ja emotsionaalselt kurnav, kuid maapiirkondade võlud ei ole sageli piisavad, et noort inimest sinna elama meelitada.
Juhtkiri: tublid perearstid
Perearstinduses hakkas valesti minema juba kümmekond aastat tagasi, kui arstidele hakati lisaks tohterdamise kohustusele järjest ülesandeid juurde andma. Perearst peab oskama mitut ametit: lisaks meedikule tuleb tal olla raamatupidaja, andmetöötleja, psühholoog, majandusspetsialist ja analüütik. Tihtilugu peab perearst paari tuhandet patsienti ravima, neil külas käima, raha lugema, paigutama ja majandama. Lisaks peab ta alailma valla või linnaga vägikaigast vedama, et viisakad ja tänapäevased töötingimused saada. Paljusid perearste võib näha istumas omavalitsuste volikogudes, aga mitte niisama igavusest, vaid ikka selleks, et kaitsta oma huvisid. Et töötada korralikus perearstikeskuses puhastes ja remonditud ruumides ning seista selle eest, et piirkondlik arstiabi ei satuks poliittuulte meelevalda.