On 1994. aasta. Kaks meest, Oleg Gross ja Tarmo Terav – neil on muide ühine vanaema – istuvad Lepnal Energia kolhoosi vana loomakasvatuskompleksi väravaputkas ja peavad plaani. Oleg on täpselt oma sünnipäeval, 11. jaanuaril palganud Tarmo enda firmasse OG Elektra tegevjuhiks. Kompleks on kole ja mahajäetud. Lagunevad hooned, surnud kanad, vasikapead vana tapamaja juures. Oleg, kes kuue-seitsmeaastasena tahtis saada sovhoosi direktoriks, seletab Tarmole, mis seal kõik tulevikus võiks olla. Ja siis läheb mööda karu. Tarmo vist hästi ei usu. Karu näeb ta oma silmaga – seda ta usub, aga need Olegi plaanid...