Kabinetivaikuses sündinud otsusega kaotab päästeametis töö 20 inimest

Möödunud aasta erakordselt kuum suvi tõi kaasa palju maastikupõlenguid, mille kustutustööde juhtimiseks on tihti tarvis operatiivkorrapidajate nõuandeid. Pilt on illustreeriv. Foto: Madis Veltman

Päästeametis on laual kärpeplaan, mida kõrged ametnikud nimetavad reformiks, päästetöötajate ametühingu esindajad aga ohuks sisejulgeolekule ja eesliinitöötajate koondamiseks, et kontoriametnike palgafond suuremaks saaks.

Päästeametil on küpsemas struktuurimuudatuste plaan, mille kohaselt kaovad mitmes Eesti piirkonnas korrapidamisgrupid, sealhulgas Rakveres. Samuti plaanitakse Ida- ja Lääne-Eesti pommigrupp viia üle ainult päevasele valvele, mis tähendaks sisuliselt seda, et Narvast saabunud öistele väljakutsetele peaks reageerima Tallinna pommigrupp. Kuigi enamikule töötajatele, keda reform puudutab, leitakse võimalusel uus ametikoht, kaotab kindlalt töö siiski 20 inimest.

"Kõige kurvem on see, et reforme tehakse komandovälise tasandi palgatõusuks Eesti rahva turvalisuse arvelt. Päästemeeskonnad on niigi väiksed ning enamik komandosid töötavad nii, et suure auto peal on kolmene meeskond. Kui sellesama auto meeskonnavanem peab tervet sündmust juhtima lisaks oma meeskonnale, jääb mingi osa tööst tegemata, töö kvaliteet kindlasti langeb," rääkis enam kui veerand sajandit päästeteenistuses töötanud Rakvere komando operatiivkorrapidaja Aivar Lepp.